ÄP: kes hooletu, jääb ilma

Kirjeldatud juhtum oli algusest peale nii riskantne, et piltlikult öeldes Eesti investorid lausa norisid pettust. Suurte summade sularaha vahetamine kontrollimatute dokumentide vastu on kõike muud kui turvaline äri.

Aserbaidžaanis ja teistes Eestist oluliselt erineva äri- ja poliitilise kultuuriga riikides pettasaamise riski aitavad vähendada mitmed abinõud, mis võivad tegutsemistuhinas ununeda või mille rakendamine teadmatuse tõttu viibib. Kuna petiseid on alati ning kerge ja suure kasumi lootus võib ka põhjamaiselt ratsionaalsel ettevõtjal pea segi ajada, tasub lihtsad tõed ikka üle korrata.

Kõnealune juhtum sai alguse buumi tipus, mil raha sadas sisse uksest ja aknast. Majandusbuum on aga halb nõuandja, sest soodsana näivate olude ja helge tulevikuootuse tõttu valvsus hajub. Pea riskivabana paistvat investeeringut kaaludes tasuks pigem just mõelda B-plaani kõrval ka C-plaanile. Kuidas riske piisavalt hajutada? Millega kindlustada end äripartneri võimaliku pettuse vastu? Millised taganemisteed endale jätta? Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, soovitab vanarahvas.

Eestlased ajavad üha enam äri eksootilistes maades – Brasiilia, Vietnam, Uganda, Katar, Peruu, Kambodža, kui nimetada mõnda meediast läbi käinut. Nende kõrval Aserbaidžaan endise NSVLi liiduvabariigina nii teistmoodi ei tundugi. Aga mida erinevam kultuuritaust ja teistsugusem mentaliteet, seda rohkem peaks säilitama kainet meelt. Tihti on eksootika ühendatud korruptsiooni ja autoritaarse valitsemisega. Neis tingimusis võib teenida suurt tulu, ent võib saada ka vastu pükse.

Kõnealuses näites tegi eestlaste aserist äripartner pettust korraldades koostööd ühe omavalitsusjuhiga. Aserbaidžaan on globaalses korruptsiooni tajumise indeksis Eestist sada kohta tagapool. Juba ainuüksi see võinuks panna sealse administratsioonijuhi koostatud ja hiljem võltsinguks osutunud dokumente mitu korda kontrollima.

Teine oluline märksõna on äripartneri valik. Meie loos lasid siinsed ettevõtjad Aserbaidžaanis endi nimel tehinguid teha eestlasest äripartneril, kel juba oli seal riigis kinnisvaraäri kogemus. Siis polnud veel teada, et ka too varasem ning mahukam projekt läheb vett vedama ja Kaspia mere kaldal kinnisvaraarendust plaanivad Eesti suurettevõtjad kaotavad seeläbi raha.

Võib tekkida küsimus, kas seda saanuks ette näha või mis pidanuks olema ohu märk, kui nimekad ettevõtjad olid sama inimesega samas riigis samasugust äri juba ajanud. Siin tulebki mängu korralik kodutöö, tausta uurimine, B- ja C-plaanide paikapanek. Ning alati polegi mõistlik ainult vahendaja abil asju ajada. Võiks käia ka ise temaga kaasas oluliste kohalike inimestega kohtumas ning isiklikke suhteid loomas-hoidmas. Tõsi, raske on saada sellistest riikidest usaldusväärset infot. Pealegi ei pruugi kulu äripartnerite tausta uurimiseks anda suurt ja pikaajalist efekti. Igal juhul on mõistlik kaasata kohapealne juriidiline nõustaja ja kõige parem, kui tegu on rahvusvahelise õigusbürooga.

Isiklikud suhted on eriti olulised autoritaarsete riikide puhul. Ühelt poolt võid kohalikku äripartnerit valides komistada n-ö vale klanni esindaja otsa. Teisalt on sellise riigi valitsejal tavapärasest suurem sõnaõigus mis iganes küsimuses. Kuigi president Ilveski on Aserbaidžaanis käinud ning sealset riigipead ka Tallinnas võõrustanud, pole see meie ettevõtjaile raha tagasi toonud.

Autor: 1185-aripaev