Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paneme tiigri taas hüppama – nutikalt!

Vilja Kiisler, Valdo Kalm 11. veebruar 2014, 07:12

Eesti e-riigi sünniajaks võib pidada 1996. aasta veebruari, mil toonane suursaadik Toomas Hendrik Ilves ning minister Jaak Aaviksoo käisid välja tiigrihüppe idee. Eesmärk oli luua haridusasutustes vajalik taristu, et anda järeltulevale põlvele tänapäevane IT-haridus, kirjutab EMT juht Valdo Kalm.

 Ligi kaks kümnendit hiljem on peale kasvanud põlvkond, tänu kellele oleme jõudnud edukaks start-up riigiks. Start-upide arvult inimese kohta oleme ühel tasemel ettevõtluse lipulaeva Ameerika Ühendriikidega. Aina sagedamini räägitakse mainekates Lääne meediaväljaannetes Eesti e-riigist ning meile nii harjumuspärastest e-teenustest.

See on Eesti e-edulugu. Ent võimaluses internetti kasutada oleme tublid Euroopa keskmikud ja nutiseadmetes tuntavalt maas nii põhjanaabritest soomlastest kui teistest Põhjamaadest. Internetikasutuselt oleme jõudnud 80% juurde, kuid kui nutiseadmeid on Põhjamaades kasutusel 60% ümber, siis meil kõigest 37%. Selleks, et me ei jääks tänasel m- ehk nutiajastul oma arengus seisma, vajame uut tõuget.

Oleme jõudnud ajastusse, kus arvutimaailma sisenemine on lihtsam kui kunagi varem. Lauanurgal seisva ning juhtmetega seina ühendatud kasti asemel mahub arvuti nutitelefonina täna põue- või püksitasku. Seda lihtsa ning kasutajasõbraliku tehnoloogia näol ning kõikjal. See on arvuti, mille abil kasutada kõike seda, mida nutiajastul on pakkuda – argised e-teenused, suhtlus lähedastega, tegeleda tööasjadega, veeta jõudehetke.

Ka teenuste näol pakub nutiajastu argielu mugavamaks korraldamiseks kümneid ning kümneid võimalusi. Pea igakuiselt tuleb uudiseid nutiseadmetel põhinevate teenuste ja rakenduste kohta. Näiteks reaalajas edastatav transpordi- või ilmainfo. Või e-kiirabi: juba poole aasta pärast kuvatakse kriitilises seisus inimese juurde sõitnud parameedikule patsiendi terviseinfo kaasasolevasse tahvelarvutisse.

Ja e-teenused pole ainult Eesti-sisesed, vaid muutuvad piiriüleseks ja ühildatavaks. Eesti ja Soome hakkavad riiklikul tasandil koostööd tegema, et Eestis ladusalt käibes olevad e-teenused ka üle riigipiiri toimima hakkaks. Nii saaks näiteks Eestit külastav soomlane kodumaal välja kirjutatud digiretseptiga siinsest apteegist ravimist osta ja vastupidi.

Paljudele võib tunduda, et see kõik on ju iseenesestmõistetav. Kuid ärgem unustagem: nutiseadmete kasutajaid on vaid veidi üle kolmandiku telefoniomanikest. Kaks kolmandikku on aga neid, kes ühiskonna nutihüppes väikest järeleaitamist vajavad. Neid harides loome eeldused uueks tiigrihüppeks, seekord siis nutihüppe näol. EMT plaanib jõuda aasta lõpuks 55% nutiseadmete kasutajateni võrgus. Käesoleva aastaga tahame Skandinaaviale järgi hüpata ning kutsume nii avalikku kui erasektorit selles nutihüppes kaasa lööma.

Oluline pole mitte ainult seadmete kasutamine, vaid turvaline kasutamine. Riik ja erasektor on ka selleks eeldused loonud: käivitatud on projekt Nutikaitse 2017 eesmärgiga, et vähemalt 70% inimesi kasutaks oma nutiseadmeid turvaliselt ning turvalist kasutust võimaldava Mobiil-ID kasutajate hulk jõuaks 300 000 inimeseni.

Eeldused on loodud. Tiigrihüppe ajaga võrreldes on täna ka hoojooks oluliselt lühem ning lati ületamine kergem. Võtkem siis edukama Eesti nimel eesmärgiks olla nõu ja jõuga abiks igaühele, kes soovib hüpata nutiajastusse.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. February 2014, 16:22
Otsi:

Ava täpsem otsing