Rein Raud: mis juhtub, kui Kesk Reformiga ei lähegi

Kesk aga mõistab suurepäraselt, et (1) alles jäänud aja jooksul pole võimalik sisse seada töökindlaid kanaleid riigi raha väljakantimiseks, pealegi on euroraha üle suurem kontroll kui linna tulude üle ja (2) valitsusvastutuse jagamise järel on keerulisem üles ehitada oma kampaania eelmise valitsuse ründamisele.

Seetõttu avab Kesk tõepoolest lahke näoga läbirääkimised, kuid laseb need põhja ja esitleb seda Reformi koostöövõimetusena. Reform on nüüd sundseisus. Tagasi IRLi juurde minna ei saa, sest kui see õnnestukski, peaks pirukast liiga palju loovutama ning pealegi poleks lahendatud algülesanne.

Järele jääb koalitsioon sotsidega (demokraatide osalusel või toetusel). Sotsid teevad näo, nagu kratsiksid kukalt, aga tegelikult rõõmustavad. Suutmatus pikaajalist rahulolematust veenvalt oma kasuks pöörata näitab, et seal on tõsiseid probleeme visiooni ja juhtimisega ning valitsuses olek võimaldaks vähemalt natukene pildile saada. Samuti on Reform välistanud viimaseks perioodiks teovõimelise opositsiooni tekke, sest IRL ja Kesk vaevalt strateegiates kokku lepivad. See oleks julge käik, mis aga kohustaks mõlemat erakonda enne valimisi ennast jõuliselt tõestama, sest uued tulijad löövad pildi segi ja kummalgi neist pole sellist fundamentalistlikku püsivalijaskonda nagu IRLil ja Keskil.

Samas on Reform oma retoorika pantvang ("vasakpööre" jne), mis teeb jõulise ja eduka valitsemistegutsemise hetkel raskeks, kuna kiiret majandustõusu pole võimalik võlukepiga tekitada ning suurem osa võimalikke olukorda parandavaid meetmeid on traditsiooniliselt vasakpoolsest repertuaarist. Ja/või eeldaksid seniste otsuste (üksikisiku tulumaksu langetamine jne) tagasivõtmist. Samas on olukorra suhtes järjest kriitilisemaks muutunud ka nimelt Reformi varasemast poliitikast kõige rohkem võitnud ringkonnad (ettevõtlus, pangandus).

Ühesõnaga, üle hulga aja võib jälle midagi juhtuma hakata.

 Allikas: Rein Raua FB postitus