Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loobume 8tunnise tööpäeva standardist

    Nutirahvas on meil ammugi loobunud seaduses sätestatud 8tunnisest tööpäevast. Eesti oleks aga märksa edukam, kui me tänu oma e-arengutele ja väiksusele läheksime üle paindlikule töökorraldusele ka traditsioonilistel tööaladel, teeb ettepaneku suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja  Ivo Rull.

    Esimese sammuna tuleks võimalikult laiaulatuslikult loobuda 8tunnise tööpäeva ning sellega seotud kuupalga standardist. Teisaldades kuupalgad tunnipalkadeks, saaks sama töökoormuse ja palgataseme juures edukalt opereerida 4tunniste töötsüklitega. See võimaldaks töötajatele rohkem paindlikkust töö- ja eraelu klapitamisel. Sundides ühtlasi tööandjaid oma logistikat ja töökorraldust efektiivsemaks muutma.
    4tunnine tsükkel lubab tööandjail lihtsamini värvata ka osalise tööajaga töötajaid ning kergemini toime tulla sesoonsest nõudlusest tulevate tõusude ja mõõnadega. Jättes samas töötajatele võimaluse soovi korral rabada mitmel töökohal.
    Miks just 4tunnine tsükkel? Neli tundi on optimaalne aeg, mil rutiinset tööd tegev inimene püsib ärgas. Ka sõdur on reeglina vahipostil kuni 4 tundi ning kaugsõidujuht peab iga 4 tunni tagant rooli tagant teatud ajaks ära tulema.
    Kuigi igaühele selge piiri kadumine töö- ja eraelu vahel ei pruugi sobida, pooldab enamik valgekraesid paindlikku töökorraldust. Nii saab vähem aega raisata liiklusummikutes ning rohkem kvaliteetaega pühendada iseendale, perele või sõpradele. Keset tööpäeva paar-kolm tundi eraasju ajades on tulemuseks üldjuhul topeltvõit. Nii õnnestub tipptunni välisel ajal poes, trennis või juuksuris ära käia ning samas oma aju järgnevaks õhtuseks töötsükliks lõdvestada.
    Mitmed uuringud tõestavad, et just juhtivamatel ning paremini tasustatud töökohtadel olijad teevad ööpäevas rohkem kui 8 tundi tööd. Nõnda nädalate, kuude ja aastate jooksul. Ilmselgelt on see võimalik vaid paindliku töökorralduse puhul.
    Peamiselt mingite tehnoloogiliste abivahenditega tööd tegijad saavad oma tööasju ajada 24/7 nii kontoris, kodus kui kohvikus. Formaalses töökohas pole üldjuhul peale hädavajalike koosolekute või kohtumiste otstarbekas pikemalt viibida. Parimad ideed või kasulikumad kontaktid tekivad niikuinii sportides, saunatades või suheldes. Seetõttu töötab nutirahvas (peale kontoritöötajate ka loomeinimesed, vabade elukutsete esindajad jt) intensiivselt ja tulemuslikult.
    Lühem töötsükkel ka sinikraedele. Traditsiooniliselt on aga enamik tööstus- ja teenindustöölisi Eestis kinnistatud oma tootmisliini, tööpingi või teenindusleti taha kaheksaks tunniks (mõistagi koos puhke ja lõunapausidega). Ka osa nutitöölisi (õpetajad, arstid jt) on sageli tööl 8tunnise või isegi pikema graafiku alusel. Kas nn üheksast viieni töökorraldus on efektiivseim? Toob see tööandjale ning ühiskonnale parima võimaliku tulemuse? Kindlasti annaks paindlikuma töökorralduse puhul siingi rohkem inimesi vähema ajaga suurema panuse.
    Loomulikult peab paralleelselt säilima õigus katkematule 8tunnisele (ehk uues standardis 4 + 4 tundi) tööpäevale. Üheksast viieni tööpäevast pole mõistlik loobuda ettevõtetes, kus nii töötajad kui tööandjad leiavad selle olevat kõige mõistlikuma.4tunnine töötsükkel toimib vaid siis, kui see ei nõua ööpäevas kaks korda tööle-koju sõitmist. Ideaalis tuleks tööline ikka hommikul tsehhi ning töötaks seal lõunani. Edasi oleks ta aga vaba valima kas lühema või pikema lõunapausi ning järgneva 4tunnise töötsükli või hoopiski tööpäeva lõpetamise vahel.
    Mõistagi tekitaks erinevate pikkustega tööpäevade klapitamine tööandjale esmalt tõsist logistilist peavalu. Ent ilmselt tuleks neile peagi appi mõni idufirma, kes arendaks paindliku tööaja arvestuseks sobiliku äpi. ID-kaart või mobiil-ID võimaldab mis iganes tööle reaalselt kuluvaid tsükleid lihtsalt ja täpselt fikseerida.
    Kahtlemata ei sobi 4tunnine töötsükkel kohe veel kõigisse majandusharudesse. Ja see pole ka mingi majanduskasvu salavedru. Pigem oleks tegemist langevarjuga maailmamajanduse jätkusuutliku kahanemise tarbeks. Lihtsalt üks pehme variant, et suurel osal inimestest oleks võimalik sissetulekutes oluliselt kaotamata kulutada palgatööle vähem isiklikku aega. Ning tööandjad saaksid säästa palgakulusid, muutes samal ajal tööprotseduure efektiivsemaks.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.