Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulumaksu ei tohi hüppama panna preemiad

    Tänavu jaanuaris laekus kohalikele omavalitsustele 12,5% rohkem tulumaksu, kui eelmisel aastal. Nagu selgus, üllatas märkimisväärselt suur kasv omavalitsusjuhte endidki.

    Tulumaksu laekumise hüppelises kasvus mängivad tõenäoliselt keskset rolli avalikus sektoris makstud preemiad, mille maksmist pole Äripäev kunagi toetanud. Kriisieelsete vanade kommete ja kopsakate, 13. kuupalga mõõtu jõulupreemiate juurde naasmiseks pole mingit tarvidust nüüdki.
    Jaanuarikuine jõnks ülespoole on tulumaksu laekumise graafikus olnud läbi aastate, aga seekord on tegemist üllatuslikult suure hüppega. Maksuekspert Lasse Lehis viitab lehes samuti, rekordlaekumise taga on avaliku sektori preemiad ja lisatasud. "Jaanuari laekumine tähendab, et tõus oli detsembris, aga erasektoril on kombeks palgad välja maksta järgmise kuu alguses,“ selgitab ta. Lisades, et erasektori "üllatuse" peaksime teada saama veebruaris.
    Pannes kaks ja kaks kokku tuleb tõdeda, et avalik sektor on naasnud või naasmas aastalõpupreemiate maksmise tava juurde. Enne kriisi oli see üsna sügavalt juurdunud. Vahepealsetel kriisiaastatel, kui palgad avalikus sektoris enamasti külmutati, lõppes mõistagi ka preemiate maksmine. Kas avalik sektor jooksis selle peale laiali? Muidugi mitte. Keegi ei läinud seetõttu ära, et üks võimalik motivatsioonielement vähemaks jäi. Vastupidi – avalikud ametikohad täideti kriisi ajal märka suurema konkursiga, sest riigi leib võib olla küll õhem, aga see-eest on see pikk.
    Nüüd on tänu majanduse edenemisele ja maksude suuremale laekumisele palgafondiga lahedamaks läinud. See ei saa aga olla õigustuseks hakata uuesti avalikus sektoris preemiatega lehvitama. Muidu oleme peagi taas olukorras, kus 13. kuupalk muutub avalikus sektoris justkui võõrandamatuks õiguseks. Mida see kahtlemata ei ole.
    Mõistagi ei saa kogu seekordset anomaalselt kõrget tulumaksulaekumist panna ainult preemiate arvele. Selle juures on mängus muidki tegureid, millele on viidanud ka näiteks rahandusministeerium. Ja isegi preemiat ei maksta kindlasti igal pool ja ühevõrra palju. Ent eeskuju on nakkav ning praeguse suuna jätkudes avaliku sektori preemiate maksmise osakaal ainult kasvab, kui ühiskond sellel ükskõikselt sündida laseb.
    Inimlikult on muidugi arusaadav, et raha ei ole kunagi küll ning preemiast ise ära ütlejaid kohtab haruharva. Olgu siis avalikus sektoris või eraettevõttes. Siiski on vahe sees, kus seda preemiat makstakse. Avaliku sektoris kasutusel oleva raha ei tule ju kusagilt mujalt, kui maksumaksja taskust. Kui avalik sektor maksab endale preemiat, siis ainult tänu maksumaksjale. Toimida nii aga olukorras, kus enamik ettevõtjaid ei saa seda endale ega oma töötajatele lubada, ei ole juba lihtsalt ilus. Samavõrra on näiteks põhjendamatu olukord, kui palgakasv avalikus sektoris ületaks palgakasvu erasektoris. Palkade kasv on normaalne, aga siin peab vedajaks olema kindlasti erasektor.
    Samuti pole põhjust väita, nagu ei oleks avaliku sektori töötaja tunnustamist väärt. Suur osa neist kindlasti on. Tunnustamiseks on aga suur hulk teisi, mitterahalisi võimalusi. Nende kasutamisel –preemia maksmise asemel – tuleb asutuste ja organisatsioonide juhtidel vaid tahtmist üles näidata. 
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.