Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muudame riigi ettevõtlikuks
Riigi ettevõtlikuks muutmine tähendab seda, et avalik sektor paigutab oma ressursse sinna, kus need toodavad võimalikult palju kasu ühiskonnale, kirjutab magistrant Silver Uustalu.
Ettevõtlikum riik eeldab tugevat avalikku sektorit, mis suudab käivitada innovaatilisi avaliku, era- ning kolmanda sektori ergutavaid koostöövorme. Eesmärk on suurendada konkurentsi ja vastutust avalikus sektoris. Avalik sektor saab anda teenuste osutamist üle era- või kolmandale sektorile, mille tulemusena on võimalik suurendada avaliku sektori mõjusust, efektiivsust, osalust ja vastutust.
Iganenud väärtused. Praegu on avalikus sektoris kasutusel iganenud bürokraatlikud väärtused ja põhimõtted, mis olid innovaatilised eelmise sajandi keskel. Näiteks avaliku sektori raamatupidamine, kus aasta lõpus toimub ebaratsionaalne raha kulutamine (ilma vastutuseta), sest eelarvereal leidub veel ressursse. Kui avaliku sektori juht neid ressursse ära ei kasuta, siis jääb ta neist ilma ja on oht, et konkreetset eelarverida ootab ees kärpimine. Mõnel eelarvereal on jällegi vaja teha investeeringuid, aga ühelt eelarverealt teisele pole võimalik raha kanda. Süsteem soosib ebaratsionaalselt ja vastutustundetult kulutama.
Regulatsioonide juurutamisega on saavutatud ringkaitse, mis soosib moraalitut süsteemi ja demotiveeritud töötajaid. Reeglite täitmine tähendab süsteemis kellegi jaoks töökohta – kes tahaks oma tööst loobuda või avalikult tunnistada, et see on mõttetu ja ebaefektiivne?
Ettevõtliku avaliku sektori korral on avaliku sektori töötajad kasusaajad, kuna nende tööülesanded kujundatakse ümber. Osa töökohti liigub lihtsalt era- ja kolmandasse sektorisse. Töötajate palk ja motivatsioon suureneb märgatavalt. Inimeste loovust ei piirata ebatõhusate piirangutega, mis omakorda võimaldab avalikul sektoril probleeme lahendada uutmoodi, kasutades selleks eri sektorite koostöövorme ja kogemusi.
Igale stagneerunud töötajale ja ebaratsionaalsele kulutustele saab külge panna hinnasildi. Praegune süsteem nõuab pidevalt lisaressursse. Demotiveeritud inimesed pole nõus eest ära liikuma, vaid soovivad „tiksuda“ kõrgemale positsioonile.
Kolm ettepanekut. Avaliku sektori ettevõtlikumaks muutmiseks tuleb anda juhtidele võimalus vastutada (mõõdetavad indikaatorid), s.t vabad käed otsustada eelarve kasutamise üle. Vajadusel peab saama töötajaid kiirelt palgata ja vallandada. Teiseks tuleb luua võimalus eelarve ülejääke edasi kanda järgmise aasta eelarvesse. Kolmandaks tuleb tunnustada ja tutvustada edukalt toimivaid innovaatilisi mudeleid. Väikeriigina võime olla suunanäitaja maailmas.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.