Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jagame Eesti regioonideks

    Eesti tsentraliseeritud riigivõim tuleb keskpunktist lahti harutada ja tuua see taas inimestele lähedale. Muudatuste läbiviimiseks tuleb Eesti jagada regioonideks, mis toimiksid teise tasandi omavalitsusena, teeb ettepaneku MTÜ Vaba Ühiskonna Selts liige Aimar Altosaar (IRL).

    Haldusterritoriaalses mõttes on enamik Eestist ääremaa, kuhu ei taheta elama jääda ega tulla. Teiselt poolt on riik ääremaastunud ka seadusandliku ja regulatiivse loogika kohaselt, sest ettevõttete juhid ja vabaühenduste aktivistid tajuvad end suurettevõtete ja eriti riigifirmadega võrreldes perifeersetena. Kogu Eesti kõnnumaastumine ei ole loomulikult vaid ühe või paari teguri koosmõju tulemus, kuid liigselt tsentraliseeritud juhtimissüsteemi ja regionaalpoliitika puudumine on sellele protsessile kaasa aidanud.
    Kõikehõlmavate muudatuste läbiviimiseks tuleb Eesti regionaliseerida. Regioonide piirid võiksid lähtuda praegustest riigikogu valimisringkondadest. Mõne muudatusega: Tallinna linn võiks koosneda neljast-viiest regioonist, Harjumaa aga tuleks aga lähtuvalt Tallinna ümbruse asustusest ümberstruktureerida, et regioonide elanike arv oleks võrreldavas suurusjärgus. Regioon toimiks teise tasandi omavalitsusena, millele tuleb keskvõimult üle ka rida õigusi, sh õigus seadusega määratletud piirides kehtestada tulumakse.
    Praegused vallad ja linnad võivad jääda oma piiridesse, kui see jääb edaspidi regioonisiseseks kokkuleppeks. Kuid koolivõrgu ja ühistranspordi korraldamine, planeeringute menetlus ja järelevalve peaksid minema regiooni tasandile. Väiksemad vallad võivad jääda sotsiaal-kultuurilisteks üksusteks, kuid ka nende liitumine või piiride muutmine ei saa olla välistatud, kui see on kohalikes huvides vajalik.
    Kohalikud volikogud oleksid valitud külade ja kantide põhiselt, majoritaarsetes valimisringkondades, kui kohalikud inimesed nii soovivad. Regiooni tasandi volikogu aga valitakse edasi meile harjumuspärase proportsionaalse valimissüsteemiga, sealjuures võib regioonides moodustada ka mitu valimisringkonda.
    Regionaliseeritud riigis ei tohiks ükski seadusemuudatus läbi minna enne regioonidest kooskõlastust saamata. Regioonidel on aga lihtsam kaasata sihtrühmi ja spetsialiste, et kavandatavaid muudatusi analüüsida või siis töötada ise välja ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks.
    Keskvalitsus tuleb aga muuta taas ühtseks valitsuskabinetiks, subjektiks, millega on nii regioonidel kui üksikisikutel võimalik suhelda ilma ametkondadevahelisse labürinti eksimata. Peaminister peaks muutuma jälle valitsusjuhiks, mitte juhtima vaid oma bürood, nagu see on praeguseks välja kujunenud.
    Nii keskvalitsuse kui regioonide valitsustega suhtlemiseks tuleb ühtlasi luua e-registratuur ja vastuvõtulaud, mis suunaks inimesed otse õige ametkonna ja ametniku juurde.
    Tugevad regionaalsed omavalitsused ja ühtne valitsussüsteem tagavad eeldused läbipaistvaks otsustusprotsessiks ja avaliku halduse asjalikuks korralduseks. Paljude võrdväärsete subjektide olemasolu loob aluse demokraatlikule riigivalitsemisele, sest võimalikult paljude inimeste kaasamine riigi juhtimisprotsessi parandab seadusandluse kvaliteeti ning vähendab subjektivismi ja korruptsiooni.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
    Autor: Peep Talimaa, Aimar Altosaar
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.