Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: oma meeldiva vanaduse eest vastutad sina ise

1185-aripaev 27. veebruar 2014, 06:55

Rahvastiku vananemine ja sellega seotud probleemid on Eesti mure sama palju kui „vana“ Euroopa ja muu arenenud maailma oma. President Toomas Hendrik Ilvese kõne vabariigi aastapäeval tuletas seda uuesti meelde.

Äripäeva meelest vastutab oma turvalise ja meeldiva vanaduspõlve eest esimeses järjekorras inimene ise, kes peaks alates täiskasvanuks saamisest kõigis oma eluetappides sellesse panustama. Tänane noor peaks lähtuma eeldusest, et riigipensioni tema vanaduses tõenäoliselt enam ei eksisteeri – või kui eksisteeribki, siis on see väga pisike. Mõiste „pensioniiga“ vajub lähematel aastakümnetel tõenäoliselt samuti ajalukku – pigem on loomulik töötada surmani.  Iseasi, kas just valitud erialal ja koormusega, mis on jõukohane noorele või keskealisele.

„Pensionieani“ jõudmine peaks tähendama näiteks osaajaga tööd ja vajaduse korral ümberprofileerumist nn elukestva õppe vormis. Pensionileminek tänases mõistes  ei peaks olema mitte reegel, vaid erand, mille rakendumiseks on mõjuvad põhjused. Tervis on Eesti arengu ja iga üksikisiku arengu võtmeküsimus, selles on toimetus presidendiga täiesti ühel nõul. See, mida täna on kombeks tervishoiuks nimetada, on tõepoolest ikka ravi, mille maksab kinni haigekassa, st meie ise elu jooksul makstud maksude näol.

Mitte finiš, vaid muutus. Pensioniea kättejõudmine ei peaks olema mitte finišijoon, mille poole püüelda, vaid kas mõttelise joone ületamine rahulikuma töötempo valimise näol või  joone ületamise teadlik edasilükkamine. Viimane on kasulik juba praegu. Börsitoimetuse juht Raivo Sormunen on viidanud, et iga kuu pensioni edasilükkamist suurendab pensioni 0,9 protsendi võtta. Kui võtta aluseks keskmine 316eurone vanaduspensioni, tähendaks pensioni edasilükkamine kahe aasta võrra 68eurost pensionilisa.

Tervis on meeldiva vanaduse pant. Presidendi ette pandud Rootsi eeskuju on üks võimalik tee muuta tööandjale pensionäri palkamist atraktiivsemaks. Tööandjal oleks rohkem kasu küll sotsiaalmaksu- kui tulumaksuvähendusest, ent arutamist väärt ideed on mõlemad maksuleevendused. Laiemas plaanis on aga hulga suurem probleem riigieelarve paindumatus: fikseeritud kulude, st sotsiaalkulude osakaal on riigieelarves praegu juba kolmveerand. Rahandusministeeriumi ennustuse kohaselt on see suurenemas. Seetõttu tuleb tõsiselt võtta Ilvese soovitust nn tervishoiuraha tarvitada eelkõige hädade ennetamiseks, mitte nende ravi kinnimaksmiseks. Siingi lasub suurem osa vastutust inimese enda, mitte niivõrd riigi või tööandja õlgadel.  Tervis on meeldiva vanaduse pant ning põhimõtteliseled valikud langetab siin eelkõige üksikisik.

Pensionäride senisest enamast töölerakendamisest on aga võita nii tänastel pensionäridel endil, riigil kui ka tööandjatel. Vanemaealiste laialdasem töölesuunamine loob tasakaalu tööjõuturul ning leevendab tööjõupuudust mõnes sektoris – mitte küll kõigis. Pensionäri palkamine nt klienditeenindajaks võimaldab tööandjal jõuda eakama kliendini, pensionärile endale aga kulub pensionilisa ära nii või teisiti. Pikaajalises plaanis saab aga otsustavaks inimese enda valmidus investeerida oma vanaduspõlve – olgu siis laste, säästude või investeeringute näol. Tervise eest hoolistemisega terve elu jooksul aga eelkõige.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2014, 12:17
Otsi:

Ava täpsem otsing