Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paneme korteriühistud piirkonna huve teenima
Muudame poolsunduslikud korteriühistud ühes majas võimalikult hästi koos elamise ühistuteks. Koos naaberühistutega saab nõnda paremaks luua kogu piirkonna, on veendunud Smoked Sparrow OÜ asutaja Gert Zavatski.
Elan Uues Maailmas ning meie tänavas asub vähemasti paarkümmend korteriühistut (KÜ). Praegu hoolitseb KÜ prügiveolepingu ja koristaja tasu eest, maksab laenu ja plaanib uniselt, millal torustik, juhtmestik või katusetalad välja vahetada. See on lihtsalt üks (pool)kohustuslik rahvaühendus, mis põhineb printsiibil, et meil on samas majas korteriomand.
Miks aga mõelda korteriühistust kui hädapärasest liidust, et koos naabritega tilkuvaid torusid lappida või nendega õueruumi pärast kakelda. Selle asemel tuleks panna need kõigiti elanike huvide esindama, elutingimusi parendama ning maja väärtust kasvatama.
Kui KÜ ostab ära majas tühjaks jäänud korterid ning üürib neid välja või müüb edasi, saame ise naabreid valida või ühistu ühiskulusid ohjata. Ühel hetkel on ühte korterisse võib-olla vaja hoopis ühist kodukontorit-raamatukogu või pesukööki-sauna. Või lastehoidu, kus üks naabritest saab majalapsi hoida mõnel õhtul, et vanemad saaksid väljas käia. Või tuleks see kohandada hoopis vanuritele mõeldud ruumiks, kus tegutseksid massöör ja terapeut ning saaks võimelda.
Oma majast kaugemale vaadates teeb meie korteriühistu juttu naabermaja ja üle hoovi asuva ja siis veel selle koleda rohelise traataiaga ühistuga, et mõtelda välja, mis võiks meie ühises sisehoovis toimuda. Istume ülehoovi-ühistutega kokku ja hakkame klapitama, taotlema, kaevama, kirjutama, sebima, et hoovipark omandaks veel rohkem funktsioone, mis ümberkaudsetele korda lähevad ja elu huvitavamaks teevad. Üheskoos saame võidelda ka mõne tumeda jõuga, et ära hoida mitmekorruselise JOKK-arhitektuuri rajamist meie magamistubade akende vastu.
Igal ülehoovi ühistul on omakorda ületänava ühistu. Järgmisena paneme ka nendega pead kokku ning peame aru tänava seisukorra, muru ja tänavaäärse poe tuleviku üle. Nii saame küllap parkimiskorda ja sõidukiirust timmida ja muidki reegleid kehtestada. Iga autotee ei pea nii lai olema, et olematu kõnnitee keskelt tänavavalgustuspostid kasvavad.
Teedeehitusest saab veel edasi liikuda ja ületänava naabritega nõu pidada, mida nemad oma hoovis teha, kasvatada ja arendada plaanivad. Kui paarkümmend KÜd kokku saame, siis selle häälega võib juba piirkonna õueala küsimuse linna tasandil korda saada.
Kõigele sellele omamaja-ülehoovi-ületänava korteriühistulisusele pakub aga katust näiteks üks naabruskonna selts, kus korteriühistute rahvas käib pärast seda, kui oma tasandi nõu on koos. Ikka selleks, et kogu piirkonnas paremat eluruumi luua.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.