Ukraina kriis on tagasilöök Vene majandusele

Peep Talimaa, Aivar Sõerd 06. märts 2014, 16:20

Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on vastupidine sellele, mida Ukrainal ja Venemaal endal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja ei Ukrainale, Krimmi elanikele ega ka Venemaale, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) oma blogis.

Juba enne viimaste päevade Venemaa väärtpaberituru turbulentsust ja rubla kursi langust ei olnud meie idanaabri majandusolukord kiita. Esialgsetel andmetel kasvas majandus seal eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, mis on tuntav aeglustumine 2012. aasta 3,4protsendilise SKP kasvuga võrreldes.

Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud ka järgmisteks aastateks kiiremat majanduskasvu kui vaid 2-3 protsenti, kui sedagi. Nendegi kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd Euroopa Liit on Venemaa peamine kaubanduspartner. Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt viieprotsendilist majanduskasvu. Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.

Majanduskasvu aeglustumine mullu mõjutas ühtlasi riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5 protsendini SKP suhtes ning aastaarvestuses kahanesid ka eelarvetulud. Prognoositakse jätkuvat eelarvetulude langust. Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Käesolevaks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul halveneb olukord veelgi ning reitinguagentuur Standard & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut, mis hetkel on vaid kaks taset üle prahireitingu, võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.

Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba avaldamas mõju näiteks toiduainehindade tõusule siseturul ning sisetarbimine, mis on olnud üks kasvuteguritest, saab siit omakorda tagasilöögi.

Venemaa on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sealhulgas föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ettevõtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud Sotši taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Streami gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.

Võimalikud majandusraskused Venemaal Eesti majandusele otsest ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav. See on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2014, 08:30
Otsi:

Ava täpsem otsing