Vajame kaasaegset konverentsikeskust

08. märts 2014, 15:43

Konverentsivaldkonnas seisneb Eesti tugevus ja nišš rahvusvaheliste teadus- ja erialakonverentside organiseerimises ning sellele aitaks kaasa kaasaegne konverentsikeskus. Praegu tuleb meil igal aastal ära öelda kümneid konverentse, millele ei ole pakkuda sobivaid ruume, kirjutab MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu.

Eestis on head võimalused kuni 500 osalejaga konverentside võõrustamiseks hotellides, keskustes, kontserdimajades. Samas jääme kohe hätta, kui sama katuse all vajatakse suurt saali ja suuremat hulka lisasaale paralleelistungiteks, näituse- ja messipinda ning istumisega lõuna võimalust. Need on aga kaasaegsete konverentside puhul üha levinumad vajadused.

Avaliku sektori abikäsi. Investeering tänapäevase konverentsikeskuse loomiseks on suur ja selle tasuvus väga pika vinnaga. Ei ole reaalne, et erasektor suudaks seda üksi kanda. Kuna turism toidab terve riigi majandust, siis oleks põhjust avalikul sektoril siin abikäsi ulatada.

Me võistleme linnade ja riikidega, kus ehitatakse konverentsikeskusi ja arendatakse infrastruktuuri avaliku rahaga, et hästi maksvaid külastajaid suuremal hulgal just oma linna/riiki meelitada. Lähematest näidetest võib tuua Peterburi ja Krakowi, kes avavad tänavu uued keskused ja investeerivad agressiivselt turundusse. Vilnius panustab oma messikeskusele konverentsiruumide lisamiseks ligi 10 miljonit eurot, samuti on neil olemas plaan uue konverentsikeskuse rajamiseks. Võimalused laienevad ka Helsingis ja Riias.

Konverentsiturismi arengu jätkumiseks on Eestiski vaja astuda samm edasi ning investeerida infrastruktuuri ning ühendustesse, meelitamaks siia suurt rahvusvahelist konverentsi- ja messiäri, uusi külastajaid. Samuti tuleb toetada ja innustada potentsiaalseid korraldajaid oma valdkonna sündmuste Eestisse kutsumisel. Loodav infrastruktuur peab olema seejuures keskse atraktiivse asukohaga, arhitektuuriliselt ja tehniliselt silmapaistev, et võistelda teiste omasugustega.

Iga Tallinna külastav korraldaja peab näiteks ideaalseks Linnahalli asukohta jalutuskäigu kaugusel hotellidest ja vanalinnast. Kuid muinsuskaitsealuse hoone ümberehitamine oleks selgelt üks kallimaid võimalikke variante. Et kasutada ära Tallinna olulist konkurentsieelist, kompaktsust, ei tohiks aga keskus kindlasti asuda kaugemal kui kolm kilomeetrit kesklinnast.

Turismi koorekiht. 2013. aastal toimus Eestis üle 450 rahvusvahelise konverentsi osalejate arvuga 50 ja enam delegaati. Konverentsidest 36 tõid Eestisse korraga üle 300 osavõtja. Üks suuremaid oli ligi 700 delegaadiga Euroopa Alushariduse Uurijate Assotsiatsiooni aastakonverents. Kokku reisis Eestisse konverentsidele mullu ligi 55 000 külastajat.

Sel aastal võõrustab Eesti kolme konverentsi, mille osalejate arv on 1200-2000 inimest. Kuigi suured numbrid, võivad need puhkuseturismi näitajate kõrval tunduda tühised. Ometigi on tegemist n-ö turismi koorekihiga, mis toob väga märkimisväärse tulu: iga konverentsiturist toob külastusega riiki keskmiselt 1300 eurot. Teistpidi vaadates võib öelda, et hinnanguliselt jääb ühe 300 välisdelegaadiga paaripäevase erialakonverentsi ärajäämise tõttu Eesti majandusel saamata umbes 400 000 eurot.

Tihti muretsetakse, kas me suudaksime olemasolevate lennuühendustega sellist kaasaegset konverentsikeskust täita. Siinkohal võiks väita vastupidi - keskus ning seeläbi tekkivad sündmused suurendavad põhjust, miks lennukeid siia otse lendama panna. Lennuühendused on aga kriitilise tähtsusega ühtlasi meie puhkuseturismi ning laiemalt äriturismi ja investeeringute riiki meelitamise seisukohalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. March 2014, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing