Klaipeda LNG-terminal tagab odavama gaasi

Riiklik veeldatud maagaasi terminal on Leedu olulisemaid energiajulgeolekuprojekte, mis loob tingimused alternatiivseks maagaasivarustuseks ja tagab tõhusa turukonkurentsi. Praegu impordib Leedu maagaasi ainsalt välismaiselt tarnijalt vastavalt tarnija eeskirjadele, hindadele ja tingimustele, makstes seega kõrgeimat hinda mitte ainult Balti riikides, vaid terves Euroopa Liidus. Seetõttu on projekti peamine eesmärk tagada varustuskindlus ja alternatiivne tarneallikas, võimaldades juurdepääsu turgudele ning lubades gaasi osta vastavalt maailmaturu hinnale.

Kaugem eesmärk. Kaugem eesmärk on luua gaasiturul turutingimused, rakendades gaasisektoris ELi kolmandat energiapaketti (omandisuhete eraldamise võimalus). 2013. aasta juulis eraldati ettevõtte AB Lietuvos Dujos gaasijuhtmed juba uueks ettevõtteks AB Amber Grid. Leedu gaasiseaduse kohaselt peaks gaasi  tarne-, jaotamis- ja ülekandeoperatsioonid olema täielikult lahutatud 2014. aasta novembriks. Sarnaselt Euroopa Komisjoniga on Leedu seisukohal, et õigusaktid koos gaasitarnealternatiividega on maagaasituru tegeliku toimimise eeltingimus.

LNG-terminali projekti teeb ettevõte AB Klaipedos Nafta. LNG-terminal peaks tööd alustama detsembris 2014. Ujuva ladustamise ja taasgaasistamise üksuse ehitus ning ettevalmistustööd Klaipeda meresadamas juba käivad.

ELi kolmanda energiapaketi rakendamisel on AB Klaipedos nafta kõik maagaasiga kauplemise ja muude maagaasitegevustega seotud ­õigused ja kohustused üle andnud ettevõttele UAB LITGAS. UAB LITGAS kuulub energiakontserni Lietuvos energija. Terminali operaatorina ei osale AB Klaipedos nafta mis tahes gaasivarustusega seotud tegevuses.

Terminali võimsus on kättesaadav kõigile turuosalistele läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõttel. ELi nõuete kohaselt antakse kolmandatele osapooltele juurdepääs LNG-terminali infrastruktuurile, seega ei seata terminali võimsuse kasutamisele piiranguid. Juba algusest peale ei kohaldata Klaipeda veeldatud maagaasi terminalis mingeid erandeid kolmandate osapoolte juurdepääsuõigustele, sh õigusele kasutada terminali võimsust maagaasi tarnimiseks teistesse riikidesse. Terminali kasutajad saavad broneerida terminali võimsust taasgaasistamiseks ja väikesemahulisteks gaasikäitlemistoiminguteks (sh ümberlaadimine väikesemahulistele alustele, LNG-punkerdamine jne). Terminali võimsuse kasutamiseks võivad esitada oma pakkumise kõik energiatootjad ja tööstusettevõtted, kes oma tootmisprotsessides gaasi kasutavad. Tehniliste ja õiguslike eelduste olemasolul saab LNG terminalist tarnida gaasi ka teistesse riikidesse.

Paindlikkus. Tarnijad kavatseb UAB LITGAS ­uude terminali valida aasta esimeses pooles ning sõlmida ühe aluslepingu viieaastaseks perioodiks ja mitmed hetketuru tingimustele vastavad lepingud, et tagada küllaldane paindlikkus. Praegu on ettevõttel pikaajalise lepingu jaoks olemas lühike nimekiri võimalikke LNG-tarnijaid, kes valiti parima pakkumise kriteeriumidele tuginedes. UAB LITGAS alustab lõplikke läbirääkimisi viieaastaseks gaasitarneks mahus 540 miljonit kuupmeetrit maagaasi aastas. Samuti kavandab UAB LITGAS tegevust kommertsturul: maagaasi tarnimist eraklientidele Balti regioonis, väikesemahuliste LNG-tarnete väljatöötamist, punkerdamistegevuse alustamist ning hetketurul osalemist.

2014. aasta märtsis-aprillis plaanib UAB ­LITGAS allkirjastada mittesiduvad LNG-kaubanduse raamlepingud, mis võimaldavad ettevõttel kaubelda LITGASiga üleilmsel LNG hetke­turul, saavutades seega maagaasi tarnimisel paindlikkuse, mis omakorda annab Leedu tarbijatele ja energiatootjatele parima võimaliku hinna.

Kõnealune projekt kiirendab Balti riikide täielikku ühildumist Euroopa gaasituruga. Selle eesmärk on lõplikult saavutatav mitme aasta pärast, kui ellu on viidud gaasi ladustamisrajatiste suurendamise, gaasijuhtmeühenduste ehitamise, teiste imporditerminalide ehitamise ning riigi transpordi- ja jaotusvõrkude edendamise projektid.