Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oravad omast võttest selili
Messiana oravaid päästma tulnud Siim Kallase põgenemine ja viimne intervjuu läbi lennujaama „trellide“ jättis Reformierakonna abitusse seisu ning paljastas plaani B puudumise.
Kallasele ja Reformierakonnale sai saatuslikuks liiga kindel käsi võimuvõtmise planeerimisel ja ülearune usk puhtpoliittehnoloogiliste vahendite toimivusse. Samuti ei osanud Kallas ja end temaga ühte paati asutanud vanad reformierakondlased enda tarvis määratleda IRLi üle parda heitmise hinda. Solvatu viha võib olla hirmus. Riigikogus oravatele kambaka tegemise võimalus on nüüd reaalne ja IRLil ühemõtteline motivatsioon kättemaksu teokstegemist eest vedada.
Oravad kardavad erakorralisi muidugi nagu tuld, sest siis võiks moraalne pankrot valimistulemuse halastamatuses igaühele ära paista. Sellesse peeglisse ei julge reformierakondlased vaadata. Kallas ilmselt jälle ei julgenud oma kappi vaadata. Mõni luukere pidi ülikondade vahelt hambaid näitama, sest ega siis Kallase mõõtu poliitik ometi meedia hirmus plehku pane.
Reformierakonna võimalus pärast Kallase põgenemist eneseväärikus säilitada olnuks aeg kas või paariks päevaks maha võtta. Paanikaolukorras kipuvad eesliinile sattuma inimesed, kellel pole taipu öelda ei. Ent see pole siiski Taavi Rõivase süü, et tema ja pagenud Kallase mõõtkavaerinevus nii suur on. Samuti pole nn vanade ja noorte lõhe ainult Reformierakonna probleem. Kasvuhoone (või farm) garanteerib küll turvalised kasvutingimused, aga päevapoliitika nõuab hakkamasaamist nn avamaal.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.