Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtlust maal soodustab tulubaasi muutmine

24. märts 2014, 15:39

Kaubandus-tööstuskoda on teinud ettepaneku kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks, et innustada neid kaasa aitama ettevõtluse arengule ja töökohtade loomisele. Plaani järgi võiks praegu elukoha järgi omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks edaspidi olla jaotatud elu- ja töökoha vahel võrdselt, kirjutab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Kaubanduskoja hinnangul ei suurendaks üksikisiku tulumaksu laekumise põhimõtte muutmine ettevõtete halduskoormust ega tooks kaasa uusi kohustusi riigile. Antud süsteemile on võimalik üle minna järk-järgult viieaastase üleminekuperioodi jooksul, arvestades seejuures piirkondade eripärasid, ning uusi makse kehtestamata või maksusüsteemi pea peale pööramata.

Meie maapiirkonnad seisavad praegu silmitsi suure väljakutsega – kuidas meelitada kvaliteetseid ja jätkusuutlikke töökohti ning elavdada elu maal. See on oluline mitte ainult ettevõtluse või majanduskeskkonna vaatepunktist, vaid kogu riigi arengut silmas pidades. Ettevõtjate üheks suuremaks probleemiks väljaspool linnu on just motivatsiooni tekitamine kohalikes omavalitsustes (KOV), et nad oleksid ettevõtjaile sisuliseks koostööpartneriks. Mõistagi on ettevõtjate huvides seegi, et omavalitsused suhtuksid ettevõtlusesse ja töökohtade loomisse kõikjal toetavalt ning saaksid ühtlasi selle eest tunnustatud.

Mida selline lahendus annab? Tulubaasi jaotamine motiveeriks rohkem neid omavalitsusi, kes panustavad tasakaalustatult nii elukeskkonna kui ettevõtluskeskkonna arengusse. Kahtlemata on hulk positiivseid näiteid, kus koostöö toimib ja omavalitsus on huvitatud oma territooriumi ettevõtete heast käekäigust. Kuid jätkuvalt kuuleme ka olukordadest, kus ettevõtlust püütakse takistada.

Tänase maksusüsteemi puhul on KOVide jaoks kõige olulisemaks tuluallikaks üksikisiku tulumaks, mis laekub maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Seetõttu on omavalitsused peamiselt huvitatud sellest, et vallas/linnas elaksid (oleksid registreeritud) kõrge sissetulekuga isikud. Samas ei ole KOVid sageli huvitatud, et töökohad asuksid nende territooriumil. Miks peakski, kui töökoht tähendab lisaks, et ettevõtte väravast hakkavad sisse-välja sõitma veokid, korstnast tuleb suitsu ning tootmisseadmete müra võib kosta vaikse ilmaga piisavalt kaugele, et kedagi häirima hakata. Kõik see tähendab potentsiaalset lisatööd ja pahaseid elanikke, kuid otsene positiivne mõju omavalitsuse eelarvele on null.

Kaubanduskoja tehtud ettepanek muudakski seda motivatsiooni ning nullist saaks reaalne tulu väljendav number, mille eest oleks võimalik ka elukeskkonda parandada. Ühtlasi aitaks see õiglasemalt jagada maksutulu KOVide vahel.

Kui valla territooriumil asutatakse uus ettevõte või olemasolev ettevõte suurendab töökohtade arvu, siis tõuseks automaatselt ka selle valla tulu. Sõltumata sellest, kas uutele töökohtadele asub tööle sama valla elanik või mitte. Sellest tingituna tõuseks KOVidel huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas ei ole piisavalt tööjõudu (nt KOVi territooriumil ei ela nõutud oskustega spetsialiste). Samuti mõjuks muudatus motiveerivalt ka kõrgemalt tasustatud töökohtade loomisele omavalitsuste territooriumile.

Laiemalt vaadates on KOVide võimekuse teema tervik ning tulumaksu jagamine, tõmbekeskuste määramine või omavalitsuste liitumine üksi ei aita omavalitsusi tegusamaks muuta, vaid vajalik on nende detailide tervikuks sidumine. Samas ei saa me üle ega ümber ka tänaste piiride nihutamisest, sest seda tingivad nii paratamatus kui ka majandusloogika.

Soome ja Eesti võrdlus. Ka meie naaberriigis Soomes on arutletud, kas senise 320 omavalitsuse asemel võiks olla neid umbes 70, sest väiksemad ei suuda kõiki teenuseid pakkuda. Soomes elab praegu u 5,4 miljonit inimest ja Eestis 1,3 miljonit. Soome 320 omavalitsusest olid eelmise aasta alguse sisuga 306 (96%) üle tuhande elanikuga, sh 103 omavalitsust üle 10 000 elanikuga. Samad arvud Eesti kohta tänavuse aasta seisuga – 215 omavalitsusest 175 (81%) on selliseid, kus elanike arv üle tuhande ning üle 10 000 elanikuga omavalitsusi oli Eestis tänavuse aasta alguses vaid 18. Aritmeetilise keskmise järgi elas Soome omavalitsuses keskmiselt umbes 17 000 inimest ning Eestis 6300.

Numbrid on kõnekad, kuid loomulikult ei ole õige teha niivõrd olulisi muudatusi vaid joonlaua või kalkulaatoriga. Siiski on meil Eestis olukorda juba piisavalt põhjalikult analüüsitud ja visioone kaardistatud, et otsuste tegemist ei peaks midagi takistama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2014, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing