Kuidas valmistuda palgatormiks?

1185-aripaev 28. märts 2014, 06:55

 Äripäeva arvates on kiire tööjõukulude kasv lähiaastatel Eestis paratamatu ning see sunnib ettevõtjaid otsima võimalusi, kuidas kasvavate kuludega hakkama saada.

Palgakulude kasvule lükkavad hoogu juurde üldine palgatõus avalikus sektoris, tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu piires ning osade majandussektorite, nt infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonna edu. Kaotajaks jäävad need ettevõtjad, kes praegu loodavad, et tööjõukulude kasvutempo aeglustub. Mida teha, et palgaralliga sammu pidada?

Ettevõtjatel tasub oma ettevõtetes analüüsida n-ö musta stsenaariumi ehk kaaluda ja mõelda läbi, mis juhtub, kui tööjõukulud kasvaksid mitukümmend protsenti. Palgafoorumil esinenud Cleveron OÜ juhatuse liige Arno Kütt ütles oma ettekandes, et nemad näiteks monitoorivad, mis juhtub nende ärimudeliga siis, kui palgakulud peaksid kerkima 50%. Selline tegevus sunnib ettevõtte juhid ja omanikud n-ö raamist välja ning aitab seetõttu leida ka uusi võimalusi, kuidas ärimudeli haavatavust vähendada.

Paarikümne aastase tegevusajalooga Cleveron on just tööjõukulude kasvu ennetades teinud oma ärimudelis olulisi muutusi, mis on aidanud ettevõttel kiiresti kasvada. Ettevõte oli 1990ndate aastate alguses tüüpiline allhankija, mis valmistas mööblit. Cleveroni ja kliendi vahel oli aga alguses mitu lüli: agent, hulgimüüja, jaemüüja, kes dikteerisid tootjale omad tingimused ehk võtsid kasvuvõimalused. Sellest ahelast vabanemiseks asutasid ettevõtte omanikud sisustuskaupu müüva veebipoe On24 ehk muutsid ärimudelit ja on vaatamata tööjõukulude tõusule elus.

Veebipoe äri hakkas pärssima monopoolne Eesti Post, mistõttu oli ettevõte valiku ees, kas luua endale ise postifirma või mitte. Eesti Posti kõrvale postiljonide palkamine tundus tööjõukulude kasvu valguses ebamõistlik ja nii tekkiski Eestis täna laialt tuntud postiautomaatide idee. Lihtne inimtöö asendati robotitega, turule tuldi uue ärimudeliga ning postiljonide palgatõus Cleveroni äri enam ei seganud.

Ettevõtjad ütlevad sageli, et palgad ei saa kasvada kiiremini tootlikkusest. See on õige, aga selle väite nõrgaks küljeks on see, et Eestis toimuvat palgakulude kasvu ei saa iga üksik ettevõtja oluliselt mõjutada. Küll aga saab ta muuta või kohendada oma ärimudelit, et palgatõusu trendiga edukalt kaasa minna. Need, kes jäävada ärimudeli korrastamisega hiljaks, peavad ka turult lahkuma.

Teise palgafoorumil peetud ettekannetes kõlama jäänud retsepti saab võtta kokku loosungiga „Õnn ei peitu rahas“. Kuigi ettevõtja või ettevõtte juhid ei saa mõjutada üldist palgatõusu, siis saavad nad oma organisatsioonis astuda samme, et töötajate motivaatorite pingereas kukuks palk võimalikult madalale ning töötajatele makstav tasu tunduks neile endile õiglane. Sellise olukorra saavutamine ei päästa küll organisatsiooni palgakulude suurendamisest, kuid loob ettevõttele tugeva kindlusmüüri tööjõuturul ettevõtet ründavate konkurentide vastu.

Ideid, kuidas ettevõttes palga osa motivaatorina vähendada, saab kindlasti ka pere- ja töötajasõbraliku firma konkursilt, mille Äripäev sel nädalal taas välja kuulutab. Lisaks võistlemisele ja põnevatele ideedele tõstab see pere- ja töötajasõbralikkusse panustavaid firmasid esile ning muudab neid ka võimalikele andekatele töötajatele nähtavaks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2014, 09:58
Otsi:

Ava täpsem otsing