Makseriske tasub ennetada

Viimaste nädalate kiiresti arenenud sündmused Ukrainas ja Venemaal on ettevõtjate jaoks tõstatanud üldisemat laadi geopoliitiliste küsimuste kõrval ka palju praktilisi probleeme. Mis juhtub tellijate, äripartnerite ja kokkulepitud äritehingutega; kas juba teele saadetud kauba eest ikka raha laekub jne.

Eksportivatel ettevõtjatel on võrreldes sihtturul tegutsevate kolleegidega alati raskem hinnata seal valitsevaid majanduslikke ja poliitilisi riske. Enamasti on välisriigi ettevõtluskliima ja seadusandlus erinev Eesti omast. Samuti on tunduvalt keerukam saada andmeid uute võimalike klientide finants- ja maksekäitumise kohta. Neil, kelle arvates makseriskid pole kuigi reaalsed, tasub lisaks Ukraina sündmustele tähele panna, et 2012. aastal pankrotistus ELis iga päev ligi 600 ettevõtet. Eestis peetakse info kättesaadavust üldiselt heaks, kuid ka meil kuulutati mullu välja 459 äriühingu maksejõuetus.

Üheks võimaluseks riskide maandamisel on fikseerida maksimaalne võimalik kahju iga välismaise ostja ja tema maksmata arvete ulatuses ning see kindlustada. Kui ostja peaks pankrotistuma või viivitab rahaliste raskuste tõttu maksmisega, hüvitab kindlustusselts müüjale kahju. Ettevõtjad arvavad tihti, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest. Praktika aga näitab, et enamiku kahjudest põhjustavad ettevõtetele juba olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kes satuvad seetõttu makseraskustesse ootamatult.

Keskendu põhitegevusele. Krediidiriskide kindlustamine võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele. Ei ole vaja kulutada ressursse ootamatute käibevahenditega seotud probleemide lahendamisele ning tegeleda ostjatelt maksmata jäänud summade sissenõudmisega.

Maandamata krediidiriskides peitub tihti suur oht ettevõtte finantspositsioonile. Kui nõuded ostjate vastu on suured, võivad krediidikahjud omada halvavat mõju ettevõtte tegevusele. Mida väiksemad on ettevõtte müügimarginaalid, seda keerulisem on ettevõttel ootamatult ilmnenud kahju omavahenditest katta. Näiteks 50 000 euro suurune kahjudesse kantud lootusetu nõue tähendaks 10protsendilise müügimarginaali juures seda, et ettevõte vajaks kohe vähemalt 500 000 euro väärtuses uusi müügivõimalusi, et säilitada oma finantspositsioon. Kindlasti pole see kerge ülesanne.

Laekumata arvete riskide kindlustamine on mõneti sarnane tootmishoonete või masinate kindlustamisega. Kogemus näitab, et ka parimad äripartnerid satuvad makseraskustesse siiski tihedamini, kui ettevõtjad seda üldiselt eeldavad. Rääkimata sellest, kui need äripartnerid satuvad ootamatute geopoliitiliste sündmuste keerisesse.