Eesti vajab ettevõttepensioni

02. aprill 2014, 12:57

Eesti pensionisüsteemi kitsaskohtade leevendamiseks tuleb uue võimalusena luua nn kolmanda samba kõrvale vabatahtlik ettevõttepension. Määrava tähtsusega on selle juures riiklikud soodustused, nende piisavus ning arusaadavus tööturu osapooltele, kirjutab kogumiskindlustuse spetsialist Andrus Järve.

Et vabatahtlik süsteem toimiks, peavad olema nii ettevõte, töötaja kui riik motiveeritud. Ettevõttepensioni tugisüsteem koosneks mitmest eri võimalusest, tulenevalt töötajate erinevatest vajadustest. Üks neist olekski näiteks III pensionisammas, kuhu lisanduvad tööandja maksed oleksid maksuvabad.

Lisaks võiks kasutada spetsialistile/võtmetöötajale suunatud ning kogumisfaasis ettevõtte omanduses olevaid pikaajalisi fondi- või kogumiskindlustuse lepinguid, mis oleksid töötaja lahkudes ühendatavad füüsilise isiku investeerimiskontoga. Selline lahendus võib töötaja investeerimiskontole pikas perspektiivis tekitada mitu lepingut, mida vajadusel võib ka liita. Piltlikult öeldes osaleb võtmetöötaja ettevõtte kasumi jaotamisel ilma osaluseta ettevõttes. Varade üleminekut töötajale ei maksustata erisoodustusega, tulumaksuga maksustatakse aga väljamaksed kontol olevast lepingust. Süsteemi osaks võiks olla ka ettevõtte töötajatele suunatud osade, aktsiate optsioonid.

Ettevõttele on oluline see, et kogumisfaasi ajal oleks lepingu omanikuks ettevõte ning töötajale tähtis, et see on suunatud konkreetsele töötajale (teatud lepingutele lisatakse nt elukindlustus jne). Sellega kinnistatakse motivatsioonisüsteemide kaudu tippspetsialiste ja võtmetöötajaid ettevõttesse, kaasatakse neid paremini juhtimistegevusse ja ettevõtte väärtuse suurendamisse, seda just eriti keskmiste- ja väikeettevõtete puhul. Mikroettevõtete võimalus on kindlustada töötavate omanike tagalat näiteks ettevõttepensioni välistamisega pankrotivarast.

Riigieelarve seisukohalt on vabatahtliku ettevõttepensioni käivitamine sujuv ning III samba ettevõttepoolne soodustus ei pingesta oluliselt maksulaekumist. Tänased III samba mahud on lähenemas majanduslanguse eelsele tasemele ning seitsme aasta keskmine ettevõtete-poolse panuse sotsiaalmaksust vabastamine läheks riigile maksma hinnanguliselt 9,6 miljoni eurot. Samuti ei pingesta ettevõtete oma pensionisüsteem maksusüsteemi, kuna toimib ettevõtte siseselt. Ajapikku hakkab ühtlasi füüsiliste isikute investeerimiskontodelt laekuma riigieelarvesse tulumaks, millega maksustatakse ettevõtetes kogutud lepinguid.

Pakutav tugisüsteem motiveeriks inimesi ennast pikemalt tööturul rakendama (seda toetaks kindlasti sotsiaalmaksu miinimumnõude kaotamine osalise koormuse ja osalise töövõimega töötajatel), kuna viimaste aastate tootlused on kogumislepingute puhul ja mõistliku riski juures kõige tulusamad ning maksimeerivad saadavat pensioni tööturult lahkudes.

Ettevõttepensioni käivitamisel toimivad lühema- ja pikemaajalised mehhanismid. III samba tööandjapoolne maksuvabastus muudab ettevõtted III samba propageerijateks. Ülejäänud süsteemi osad käivituvad sujuvalt, millega saaks leevendada sotsiaalmaksu lage. Reguleerimist vajavad sissemaksete mahud, ettevõttesiseste lepingute välistatavus pankrotivarast, lepingute pikaajalisus ja/või pensioniiga (välistamaks kuritarvitused) jms. Pikemas perspektiivis tuleb indekseerida riiklikud pensionid – töötajatel kes omavad maksustamata (ka osaliselt) III samba lepingut ja/või on osalenud ettevõtete pensioniskeemides (sotsiaalmaksu vabastusega), vähendatakse sarnaselt II sambaga vanaduspensioni osa – nii peaks olema tagatud ka ühiskonna õiglustunne.

Uue tugisüsteemi mõju majandusele seisneb ettevõtluskliima parendamises; tööjõukulu suhtelises vähenemises; ettevõtete tugevamas konkurentsivõimes ja jätkusuutlikkuses läbi võtmetöötajate sidumise; ettevõttepensioni varade reinvesteerimises majandusse; töökohtade lisandumises. Samuti elavneb pensioniteks kogumine ja säästmine; pareneb vanemaealiste sotsiaal- ja finantskindlustatus ning pidurdub väljaränne. Pensionisüsteem on jätkusuutlikum, tuues kaasa elatustaseme ja elukvaliteedi tõusu kogu riigis.

Kogu see idee realiseerub aga hästi vaid siis, kui süsteemi tähtsusest, eesootavatest riiklike pensionite arengutest ja riigi loodavatest võimalustest hakatakse teavitama juba varajases koolieas ning laiapõhjaline teavitustöö hõlmab kogu ühiskonda. Selle rahastamisel aitab Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2014, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing