Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krimmi anneksioon pärsib laevaregistrit

05. aprill 2014, 08:02

Eestist kaugel asuva Krimmi annekteerimine Venemaa poolt võib halvasti mõjuda ka Eesti Laevaregistri populaarsusele, kirjutab endine merelaevanduse peajurist Heiki Lindpere.

Juba reisipraami Estonia ostmisel EBRD pangalaenuga 1993. a jaanuaris ning RAS Eesti Merelaevanduse (EML) juhtkonna kavandatud 12 uue kaubalaeva tellimiseks krediitide hankimisel sai selgeks, et Lääne-Euroopa pankade esimeseks tingimuseks oli laeva registreerimine panga poolt aktsepteeritud riigis. Eesti Laevaregistrit (ELR) esmase registrina, kus võib toimuda laevade ost-müük või hüpoteegiga koormamine, ei aktsepteeritud, samas Küpros, Malta vms „mugavuslipu“ riik oli neile igati sobilik.

Reederil kui laeva tegelikul omanikul oli vaja asutada näiteks Küprosel formaal-juriidiline firma, kes sisuliselt oli nii laenu võtja kui ka laeva omanik. Maailma laevanduspraktika kohaselt tuli iga laeva jaoks muretseda omaette reederfirma, mis vähendas sistership arrest doktriinist tulenevaid riske (konventsioonid lubasid arestida kahju tekitamise korral ükskõik millist ühele ja samale isikule kuuluvat laeva).

Samas prahtis EML Küprose laevaregistri nõusolekul oma reederfirmalt selle laeva tähtajalise laevapereta prahilepingu alusel, mis andis võimaluse registreerida laev Eesti Veeteede Ametis vastavas laevapereta prahitud laevade registris ning kasutada ahtrilipuna Eesti lippu. Niisuguse praktika osalised on ka Tallinki uhked reisipraamid, mis seilavad Eesti lipu all.

Kirjalikke selgitusi, miks ELR pole aktsepteeritav esmase registrina, meile toona ei antud. Kuid vestlustest sai selgeks, et pangad kui vägagi konservatiivsed asutused peavad siiani meeles Suurt Oktoobrirevolutsiooni ning sellele järgnenud varade natsionaliseerimist. Praegu pakub Venemaale Krimmis esmast huvi sõjaväebaaside ja -laevade ülevõtmine. Kuid varsti võib oodata Krimmi sadamate, sadamakaptenite peetud laevaregistrite ja seal registreeritud laevade natsionaliseerimist. Kas see toimub ja millisel moel, seda näitab muidugi tulevik.

Ent välismaa krediidiasutusi on juba küllaldaselt hirmutatud, mistõttu nii Eesti kui ka teised Venemaa naaberriigid ja nende reederid peaksid arvestama, et Lääne-Euroopast jm maailmast saab ka edaspidi väiksema kasumimarginaaliga krediiti laevade ostmiseks vaid eelkirjeldatud tänast praktikat kasutades. Vähemasti niikaua, kuni Venemaa naabrite annekteerimise tõenäosus on suurem kui 0%.

Seega tuleks Eesti Laevaregistri ajakohase ja reederite huve tõsiselt arvestava ümberkorraldamise puhul lähtuda põhiteesist, et reaalset kasvu saame oodata vaid laevapereta prahitud laevade registril.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2014, 13:51
Otsi:

Ava täpsem otsing