Kolm vastust Sesteri kurtmisele

Prognoosi koostamise seisuga saab arvesse võtta neid teadmisi majandusarengutest, mis on prognoosi koostajatele teada ja mis põhinevad faktilistel andmetel. Ukraina sündmuste mõju Venemaa majandusele ja sealtkaudu meie ja meie kaubanduspartnerite majandustele on kahtlemata olemas. Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele on prognoosis ka arvestatud, sest tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga ja meie ekspordis 10protsendise osakaaluga riigiga. Millises suunas kriis võiks eskaleeruda, seda me praegu ei tea, ja prognoosi põhistsenaarium ei saa kajastada kõikvõimalikke ja teadmata globaalseid riske. Küll on nendega arvestatud prognoosile lisatud riskistsenaariumis.

Teiseks, majandusprognoos ei ole eelarve tegevuskava ehk eelarvestrateegia. Eelarve eesmärgid koostatakse pärast prognoosi avalikustamist. Struktuurse ülejäägi eesmärgi saavutamine on oluline ja vajalik ning jääb kehtima ka uue koalitsiooni poolt koostatavas eelarvestrateegias. Täpselt samuti ka reservide kasvatamise eesmärk. 0,2protsendise struktuurse tasakaalu saavutamine ja selle fikseerimine 2015. aasta eelarve eesmärkides on uue eelarvestrateegia koostajate lähtepunkt. Seega ei pea paika väide, et struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi.

Ja kolmandaks, kui kolleeg kurdab, et varasema koalitsiooni eesmärk oli jõuda 2016. aastaks 1protsendisesse struktuursesse ülejääki, aga nüüd on see eesmärk kadunud, siis see ei pea paika, sest eelarvestrateegias 0,2protsendise ülejäägi saavutamine 2015. aastal on vajalik samm selle eesmärgi suunas.

 

Autor: Vilja Kiisler, Aivar Sõerd