Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kodu ostad endale
Kindlasti peavad paljud oma kodu kindluseks, mille lävepakult argipäeva mured üle ei pääse. Kodu pakub küll kaitset ja peavarju, kuid rahalises mõttes pole see investeering, mis toodaks näiteks aktsiatega sarnast tulu, kirjutab ajakirjanik Rainer Saad.
Palju kinnisvara soetatakse mitmekümne aastaste laenudega. Kuid juba siin satub mõiste “kindlus” ohtu, sest see kindlus ei kaitse teid siis, kui laenu tagasimaksmisega peaks raskusi tekkima. Kui nii juhtub, pistab see sama kindlus teid elusalt nahka.
Kinnisvara soetamine võib olla hea kaitse inflatsiooni vastu. Samas peab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark kodu ostmist ka tarbimiskuluks.
Emotsinonaalne väärtus. Kui nimetada kodu investeeringuks, tasuks mõelda, et see nõuab peale igakuiste laenumaksete ka kommunaaltasusid ega maksa dividende. Ka remondi peale kuluvat raha pole võimalik tagasi teenida, isegi kui kinnisvara turuväärtus peaks tõusma.
Me kõik peame kuskil elama ja kui endal isiklikku kodu pole, tuleb rentida. Selleks on sarnaselt pangalaenuga samamoodi vaja iga kuu väljaminekuid teha. Rendi maksmine pole kindlasti investeering, ja kui on valida, kas rentida 30 aastat või võtta sama pikaks ajaks endale pangalaenuga korter, on mõttekam otsustada viimase kasuks, sest kui laenuperiood on läbi, jääb korter teile.
Samas võib kodu ostmist pidada investeeringuks iseendasse ja peresse, mille materiaalne tulu ei pruugi olla nii suur kui emotsionaalne väärtus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.