Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Omavalitsustele osa ettevõtte tulumaksust

15. aprill 2014, 08:34

Kaubandus-tööstuskoja ettepanek, et inimese tulumaksust pool laekuks tema elukoha ja pool töökoha järgi on üheks võimaluseks, kuidas ärgitada omavalitsusi ettevõtluse arenguga rohkem tegelema. Paremaks lahenduseks oleks aga mingi protsendi eraldamine juriidilise isiku tulumaksust, kirjutab Imavere vallavanem Jüri Ellram (Isamaa ja Res Publica Liit).

See annaks võimaluse omavalitsuste ülesannete hulka lisada ka ettevõtluse toetamise temaatika. Ohuks on see, et paljude firmade kontorid paiknevad linnades ja nii ei jõua raha jällegi ettevõtte tegeliku asukohajärgse omavalitsuseni.

Hea vastastikune koostöö kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse vahel on paratamatu, sest ilma ettevõtjateta ei ole piirkonnas ka aktiivset terviklikku elu. Inimesed seavad oma elukoha üldjuhul töökohtade läheduse järgi. Sellele järgnevad tähtsuselt teenused, mida piirkond pakub (lasteaed, põhikool, huvitegevus, turvalisus jne).

Tööandja loodab, et piirkonnas leidub talle vajalikku sobivat tööjõudu. Aga kui piirkonnas puudub vaba elamispind, siis oleks abiks näiteks üürikorterid (nende omandivorm ei oma tähtsust).

Samas kui lugeda kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, siis kohustust või ülesannet ettevõtluse arengule kaasa aidata omavalitsustele kahjuks pandud ei ole. Mida siis saab omavalitsus ettevõtluse heaks teha? Õigeaegselt kavandatud planeeringute kaudu suudetakse ette valmistada maa-alad, kus oleks võimalik ettevõtteid rajada. Samuti sinna juurde kuuluvate taristute planeerimine ja miks ka mitte rajamine. Kahjuks ei ole keskvalitsus valmis ettevõtluse tarbeks omavalitsustele maad andma. Maadega seonduvat hoitakse kiivalt enda käes.

Kõik see nõuab aga omavalitsuselt kulutusi, mida tema tulubaasi kuluarvestusse kantud pole. Seega saab seda teha vaid teiste kohustustes ettenähtud tegevuste vähendamise arvelt.

Kuna omavalitsused on ilmselgelt alarahastatud, siis sõltuvad nad suuresti keskvalitsuse määratud tasandusfondi toetusest. Praegu ei saa tasandusfondist tuge 35 kohalikku omavalitsust (sh Harjumaalt 17 omavalitsust + Tallinna linn). Suuremad tasandusfondist toetuse saajad on just linnad. Ainuüksi see fakt kummutab endise regionaalministri tõmbekeskuste võimekuse näite. Tulu suurenemisel väheneb aga koheselt tasandusfondist saadav toetuse hulk. Seega nokk kinni, saba lahti.

Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt tuleb selle teemaga tegeleda ja ka konkreetsete tulemusteni jõuda, et omavalitsuste tulubaas mitmekesistuks ja tugevneks. Kui tegevusest tõuseks otsest rahalist tuge, siis oleksid omavalitsused ettevõtjatele kindlasti kindlamateks koostööpartneriteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2014, 08:34
Otsi:

Ava täpsem otsing