Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimiskampaania eelarve avalikuks

    Eilse Äripäeva veergudel sai ilmsiks, et erakonnad tõrguvad europarlamendi valimiste kampaania eelarveid avalikustamast.

    Äripäeva hinnangul töötab kampaaniaeelarve suuruse varjamine ühemõtteliselt parteide endi kahjuks, mis on tuleva-aastasi riigikogu valimis silmas pidades kahtlemata ebamõistlik.Raske on tõsiselt võtta korruptantidega võitlejaid, kes ise oma rahaasjadest avalikult rääkimast keelduvad ja leiutavad põhjendusi seda mitte teha. IRLile tasub siinkohal meelde tuletada, et kes teistele korruptsiooni nina peale tahab hõõruda, peab ise laitmatu olema, rahaasjades iseäranis. Kohalike valimiste staari Eerik-Niiles Krossi „Võib-olla reklaamiagentuuridele ei sobigi see“ (st kampaaniasumma avalikustamine) mõjub abitult ja kunstlikult. Sama erakonnaga liitunud Anvar Samost ei oleks ajakirjanikuna kindlasti öelnud: „Ka konkurendid loevad Äripäeva. See pole info, mida jagama hakata.“
    Mitu põhjust. Loomulikult on kampaaniaeelarved olemas kõigil parteidel. Teistmoodi ei saaks kampaaniat üldse planeeridagi – seda enam, et reklaampinnad broneeritakse ja ostetakse aegsasti ette. Sellel, et eelarvetest rääkida ei taheta, võib olla mitu põhjust. Esiteks ei soovita konkurentidele reklaamikulude suurusest aimu anda, nagu viitas Kross. Ettevõtlusmaailmas olekski see tõesti tõsiseltvõetav argument, ent poliitilise ja ärilise reaalsuse vahele ei saa võrdusmärki panna. Poliitikuks pürgija suhtes kehtivad avalikkuses kõrgemad nõudmised.Teine võimalus on, et erakonnad tasuvad osa kulude eest mustalt. Ette välja öeldud summa puhul on oht, et pärast ei hakka rehkendus klappima ja mustalt makstu ujub pinnale. Kolmas võimalus on see, et eelarve läheb tõesti plaanitust suuremaks – aga kui see tõesti juhtub, siis kindlasti mitte suurusjärkude võrra. Planeeritud eelarve on võimalik avalikustada igal juhul.
    Valijale kasulik info. Miks tuleks kampaania planeeritavad kulud avalikustada juba valimiste eel? Esiteks, praegused eurovalimised osutuvad suuresti tuleva-aastaste riigikogu valimiste eelmänguks. Kes nüüd rahaasju kiivalt varjab, kahjustab oma kevadist stardipositsiooni. On lühinägelik arvata, et hämamine kampaaniakulude teemal valijale märkamata jääb. Teiseks, see info on valijale kasulik valimisotsuse langetamisel. Kampaaniale kulunud summa avalikustamisega pärast valimisi pole valijal – vähemasti kohe – midagi peale hakata, sest tal puudub vahetu tagasiside võimalus mõttetult laristanut korrale kutsuda. Kolmandaks: mismoodi saata Euroopasse või Toompeale tegelasi, kes ei tea või ei tahagi teada, palju nad uue töökoha saamiseks kulutavad või kulutada plaanivad? Arvutamis- ja planeerimispuudulikke ei oodata kummalgi pool.
    Europarlamendi valimiste kaudu jagatavad töökohad on Eesti palgataset arvestades niivõrd kõrge palgaga, et avalikkusele peab teada olema nendele valituks osutumise hind. Tänase seisuga on avaldasid planeeritud eelarvesumma üksnes sotsiaaldemokraadid ning kampaania maksumuse eeldatava suurusjärgu avaldas Konservatiivne Rahvaerakond. Keskerakond ja Eestimaa Rohelised jätsid ÄP küsimusele vastamata, IRL ajas häma, Reformierakond keeldus arvudest rääkimast. Jätke meelde.
     
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Aktsia, mis tegi 2400 dollarist miljoni
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Miljoni dollari suuruse aktsiaportfelli loomiseks ei ole vaja omada riskantseid kiire kasvuga tehnoloogiaaktsiaid, ühe aktsia valik võib olla kõik, mis on vajalik suure finantsportfelli loomiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.