Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Politsei tirib välja suurt kala

    Esmaspäeval peeti kinni eestikeelse allilma arvatav liider Assar Paulus, keda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja omavolis. Pole teada, milliseid kuriteoliike kuritegeliku ühenduse tegevuses uuritakse, aga Postimehe teada eelnes viimase aja suurimale organiseeritud kuritegevuse vastasele operatsioonile pool aastat ettevalmistusi. 

    Pauluse ja veel mitme inimese vahistamine ei ole ainult krimiuudis, vaid ka majandusuudis, sest organiseeritud kuritegevus on tihedalt seotud ettevõtlusega.Äripäev kirjutas Assar Paulusest viimati 2011. aasta suvel, kui maksuamet sai jälile ulatuslikule kütuseäri maksupettusele ettevõttes Skylux OÜ. Üks toona ulatuslikus maksupettuses kahtlustuse saanutest, Hando Palm, tunnistas, et tunneb Paulust. Kuritegeliku maailmaga kursis olevad allikad ütlesid Äripäevale, et Palm ja tema kompanjon Janek Aasma võisid käsklusi saada just temalt.
    Pauluse vahistamise kaasa toonud kriminaalasja riigiprokurör Kati Reitsak ütles samas, et temale on Skylux võõras firma – järelikult värske kriminaalasja keskmes on muud asjad. Kuritegelik maailm on aga kahtlemata läbipõimunud ning loodetavasti jõuab lähiajal kohtusse ka Skyluxi uurimine.
    Maksud jäävad tasumata. Kuna kütuseäris liigub kopsakas raha, siis on arusaadav, miks kurjategijad just sellele valdkonnale on silma peale pannud. Seejuures tegutsetakse nagu iga teinegi ettevõte, ainult selle vahega, et jäetakse riigile lihtsalt maksud tasumata. Ühtlasi viitavad kasutatavad skeemid, et sellise kõlvatu konkurentsi ajud on tõenäoliselt valdkonnaga hästi kursis. Iga organiseeritud kuritegeliku ühenduse tegevuse lõpetamine aitab lisaks illegaalse äri ja tegevuse vähenemisele kaasa ka kõlvatu konkurentsi vähendamisele Eesti ettevõtluses.
    Toimetus kinnitas kolm aastat tagasi ja kinnitab nüüdki, et organiseeritud kuritegevusel ei tohi olla Eestis kohta. Politseid ja prokuratuuri tuleb praeguse töövõidu eest kiita ning soovida jõudu, et selle uurimisega tupikusse ei satutaks, vaid asi kindlasti kohtus õigusliku hinnangu saaks. Kogutud tõendite hindamine ja võimaliku karistuse määramine on teadagi kohtu otsustada.
    Paulust ei ole seni kriminaalkorras karistatud. 2007. aasta alguses viibis ta koos Imre Arakasega vahi all seoses meediaärimees Hans H. Luige lähedaste eluasemete ründamisega süütepudelitega. Mehed pääsesid puhtalt ning rünnakutes mõisteti lõpuks süüdi Marek Võrk (endise nimega Marek Tuvike), kes mõisteti 2009. aasta mais üheksaks aastaks vangi. Kuriteo arvatavate tellijate süü tõendamine prokuratuuril tookord ei õnnestunud. 
    Aktiivne kaitseliitlane. Pauluse puhul on esile toodud ka tema ühiskonna suhtes positiivseid tegusid. Näiteks seda, kuidas ta 2005. aastal politseilt tänukirja pälvis, sest oli võtnud külma ilmaga oma autosse paljajalu kodust põgenenud viieaastase poisi. Samuti on tegu aktiivse kaitseliitlasega.
    Kaitseliidu senise praktika kohaselt peatatakse kaitseliidu liikme liikmelisus talle süüdistuse esitamisel kuni kohtuotsuseni. Ning kriminaalkorras süüdimõistetud on liikmete hulgast välja arvatud. Seekord soovitaks aga küll kaitseliidul erandi teha ning peatada Pauluse liikmelisus juba praegu, sest kuritegeliku ühenduse loomise puhul ei jäta juba kahtlustuse tõsidus lihtsalt muud võimalust.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.