Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Metsaraies valitseb numbrite maagia

19. aprill 2014, 10:58

Palju on vaieldud kahe metsandusteemalise arvu sisu ja tähenduse üle. Üks neist on metsanduse arengukavas toodud soovitav puidukasutuse maht 12-15 miljonit m3 aastas, teine aga aastane raiemaht 8,4 miljonit m3, kirjutab keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Enn Pärt.

8,4 miljonit m3 tuleneb lühiuurimusest „Kasvava metsa tagavara prognoos aastaks 2050“, kus on ennustatud metsa tagavara võimalikku muutumist kuni aastani 2050 nelja erineva puidukasutuse stsenaariumi alusel. Kuna töö tähtaeg oli lühike, siis on arvutuste täpsus väga üldine ning pigem võib seda nimetada „intellektuaalseks harjutuseks“ kui prognoosiks. Seega on aastase raiemahu 8,4 miljonit m3 lugemine piiriks, millest alates metsa tagavara hakkab vähenema, paratamatult seotud suure võimaliku veaga.

Kui aastane raiemaht saavutaks metsanduse arengukavas 2011-2020 toodud taseme ehk 12-15 miljonit m3, hakkab metsa tagavara kindlasti vähenema. Eesti metsade aastane juurdekasv on ümmarguselt 12 miljonit m3. Reaalselt on see suurem, vähemalt 14 miljonit m3, kuid kogu juurdekasv ei ole puiduna kasutatav.

Eeldades, et kaitstavate metsade juurdekasvust saame kasutada 60% ja majandusmetsade omast 80%, on kogu aastasest juurdekasvust likviidsete raietega realiseeritav ligikaudu 70% ehk maksimaalselt 10 miljonit m3. Seega ei ole ka kõige ratsionaalsema tegutsemise korral pikaajaliselt meie metsadest võimalik keskmisena aastas rohkem puitu varuda. Vähemalt 30% juurdekasvust jääb metsa ja osaleb looduse igikestvas ringkäigus.

Kui aga tõesti saabuks olukord, et raiemaht küünib pikema aja jooksul arengukava soovitatava mahuni 12-15 miljoni m3, ei peaks selles nägema traagikat. Tuleb endale lihtsalt aru anda, et millalgi tulevikus saaksime sel juhul raiuda oluliselt vähem. Praegu on aga raske näha võimalust, et raiemaht tõuseks 12 miljoni m3 tasemele ja püsiks seal pikemat aega.

Sageli kütavadki metsandusteemalistel vaidlustel kirgi numbrid, mitte sisulised probleemid. Ideaaljuhul tuleks majandusmets raiuda vanuses, kus iga tema kasvatamiseks kulunud aasta kohta saadakse maksimaalselt kasumit (kasumiküpsuse vanus). Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille kasvatamine üle küpsusvanuse ei vii olulise puidukvaliteedi languseni.

Eesti metsad, sh ka majandatavad metsad on suhteliselt vanad; palju on küpseid, valmivaid ja vanemas keskeas puistuid. Raiekriteeriumite karmistamise tulemusena võib tekkida olukord, kus kvaliteetse tarbepuidu asemel saab raiuda madalamaga kvaliteediga vähemväärtuslikku küttepuitu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. April 2014, 14:03
Otsi:

Ava täpsem otsing