Valmis elama 100aastaseks?

22. aprill 2014, 12:41

Selle arvamusloo lõpus paljastab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel meeste pikaealisuse ehmatava saladuse.

Ei ole kellelegi üllatuseks, et tervislikumad eluviisid, parem toit ja kvaliteetsem meditsiin koos nakkushaiguste vähenemisega kergitab keskmist eluiga. Kuid kas me ikka adume, mida see endaga kaasa toob? Oleme kaasasõitjate, tarbijate ja ettevõtjatena selleks valmis?

Esmalt mõned faktikillud. Oxfordi ülikooli gerontoloogia- ehk vananemisteaduste professor Sarah Harperi sõnul on Euroopas, kus praegusel ajahetkel elab saja-aastaseid inimesi 100 000, selle sajandi lõpuks saja-aastaseid 8 miljonit.

Täna sündivate laste reaalseks elueaks hinnatakse Euroopas 103 aastat. 1990. aastate lõpus Euroopas (aga miks mitte ka Eestis) sündinud lastel on üsnagi suur tõenäosus näha 22. sajandit, seega kogeda kaht sajandivahetust.
Mängige korraks peas mängu – mida ma teeksin täna teisiti, kui ma teaksin, et elaksin 100-110aastaseks? 

Ilmselt teeksite mitmeid asju hiljem. Sünnitaksite/muretseksite lapsed hiljem. Soetaksite kinnisvara hiljem. See on juba ka juhtumas ning sellega peab riik ja ettevõtja arvestama. Aga see „hiljem“ tegemine võib kajastuda ka näiteks tööleminekus. Kauem õppimises. Maailma avastamises. Või näiteks valimistel hääletamist erakonna poolt, mis pakub midagi, millest te saate kasu 50 aasta pärast.

Pensionile ei saa. Pensionileminek kaotab oma praeguse tähenduse. Mitte ainult riikide suutmatuse tõttu praegust sotsiaalkindlustust pensionäridele edasi maksta. 19. sajandi keskel, mil pandi paika suuresti praeguse pensionisüsteemi põhialused, sh 60aastane pensioniiga, oli pool Euroopa elanikest surnud enne 45. eluaastat. Nüüd elavad pooled Euroopa elanikud 85aastaseks. Võib üsna kindlalt ennustada, et varsti elavad pooled eurooplased 100aastaseks. Täna on enamik Euroopa riike kokku leppinud pensioniea tõstmise 65. eluaastani. Millal tõuseb pensioniiga 80. elu aastani? Aga kas ka 100. eluaastani? Kas sellisel juhul üldse on olemas sellist terminit nagu pensioniiga?

Äripäev kirjutas hiljuti 72aastasest ettevõtjast, kellele üks Eestis tegutsev Rootsi pank ei väljastanud kõrge ea tõttu krediitkaarti. Pangas oli selleks kriitiliseks eaks pandud 65 eluaastat. See peab muutuma. Nagu hakkame nägema ühel hetkel 70+ tellereid näiteks.

Kõige põnevamad muutused toimuvad uute toodete ja teenuste arengus, lisaks ravimite ja reisimise valdkonnas. Kõige lihtsam oleks järeldus, et lapsemähkmete kõrval/asemel tekib veel suuremgi vanainimeste mähkmete turg, mis on juba juhtunud, näiteks Jaapanis. Või et vanadekodudesse tasub investeerida ja tulekul on suurenupulised telefonid. Aga mis veel? Arvan, et sellele tasuks mõelda. Sest tegelikult me ikkagi ei hooma neid muutusi ja ka võimalusi, mida pakub olukord, kus suurem osa rahvastikust elab üsna õitsvalt eas, milles veel sada aastat tagasi oldi surnud. 

Me oleme harjunud 70+ inimesi talutama viisakalt jalust ära. Kui me üldse midagi ka neile turule toome, meenutab see teenust vaimse puudega inimesele, kes ei pruugi ise aru saada ja keda tuleb kättpidi talutada. Neile pole mõtet midagi eriti eesrindlikku välja mõelda, sest nad on nagunii eluvidevikus ja progressiivselt, st tuleviku peale ei mõtle. Räägime isegi, et laste häälte osakaalu tuleks valimistel kuidagi suurendada.
See on 20. sajandi mõtteviis. Vastupidi, me peame õppima hoidma 70+ inimesed vägagi ühiskondlike hoobade ja täisväärtusliku elu juures, mitte neid jalust ära saatma. Täna, aga eriti homme on neil inimestel ees üks inimpõlv elu veel. Lausa patt nii nende, meie kui üldse riigi seisukohast oleks seda mitte võimalikult hästi ära kasutada.

Vanainimene kui tulu. Nn vanainimesed ei ole kulu, vaid nad saavad olla ka tulu. Täna on 70aastase mehe füüsiline seisund sama, mis tema isal 50. eluaastate lõpus. Täisväärtusliku eluea piir kerkib veel. Eks sellel ole loomulikult ka omad varjuküljed. 61aastane Vladimir Putin võib olla elu parimas vormis ja ilma vahelesegamiseta olla võimul veel terve inimpõlve. Niisamuti võiksid nooremad meist võtta omaks arusaama, et pärandust ei pruugi te saada enne oma 70-80. sünnipäeva, sest (rõõmsa üllatusena aga siiski) teie vanemad elavad kaua. Ei saa te n-ö perekonnapeaks.

Võib muidugi mängida seda mõttemängu, et kui vanaks meditsiini abil üldse inimene elada võiks. Põhimõtteliselt võib ühel hetkel sisuliselt kõik meis ära vahetada, sh skeleti kõige nõrgemad kohad, selgroo (mis püstisele olekule vähem vastu peab) ja põlved (mis peaksid teadlaste arvates inimesel n-ö tagurpidi käima, et pikemalt vastu pidada). Nii võiks eluea ka 200 aastani venitada. Aga kui palju oleks see veel inimene?

Küll aga on ka kiirem võimalus oma eluea kasvatamiseks. Meestele. Lõuna-Koreas tehtud uuringud (täpne valim küll teadmata) näitasid ühte huvitavat tendentsi. Nimelt selgus, et kastreeritud mees elab 20 aastat kauem oma kastreerimata sookaaslasest. Seega mees, kes soovib kaua elada, peaks lisaks suitsetamise mahajätmisele …

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. April 2014, 08:46
Otsi:

Ava täpsem otsing