Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sinu kaitsetahtest sõltub Eesti saatus

24. aprill 2014, 13:26

Igaüks olenemata valitud erialast peaks endalt küsima, mida tema saab teha riigi kaitsevõime suurendamiseks, kirjutab kaitseväe juhataja, kindralmajor Riho Terras.

Ukraina sündmused on toiminud äratuskellana kogu mõtlevale maailmale. Ärme löö seekord äratuskella kohe kinni, nagu see juhtus kohe pärast Venemaa sissetungi Georgiasse.

Me ei tohi ja ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Venemaa on käitunud agressorina ja nihutab kogu aeg lääne taluvuse piire. Ukraina, aga ka Georgia kriisi valguses peab iga inimene ja kodanik endalt küsima: mida saan mina teha rahva ja riigi heaks, kaitsevõime suurendamiseks? Ja siin ei ole tähtis, mis on inimese eriala: tisler, kaitseväelane, teadlane või ettevõtja – meil kõigil on mõtteainet.

Samas soovin kohe ka saata rahustava sõnumi nende uudiste valguses, kus ajakirjandus on hakanud kokku lugema reservväelasi ja varjendeid. Eestile ei ole ohtu ja kõik meie sammud on seatud heidutusele ja ennetusele. On vastutustundetu avaldada kontekstist välja rebitud uudiseid või lausa paanikale kallutavaid teateid.

Riigi kaitsevõime aluseks ei ole tankid, kahurid, raketid või automaadid ja nende hulk. Riigi kaitsevõime määrab ära rahva kaitsetahe, mis väljendub soovis kaitsta oma riiki, rahvast ja lähedasi agressori sissetungi vastu.

Paljud on läbinud ajateenistuse ja arvatud reservi. Nende inimeste kohustused on teada. Kui reservväelane saab kutse reservõppekogunemisele, siis on see samuti oma kohuse täitmine riigi ja rahva ees ja loodetavasti prioriteet kõigi teiste kohustuste ees.

Üsna selge suunitlusega on täna hästi toimiv ja arenev kaitseliit koos oma sõsar- ja tütarorganisatsioonidega. On heameel, et kaitseliiduga liitujate arv on hüppeliselt kasvanud. See on samm, mille astumine määratleb teie tahte väga konkreetselt.

Kuid väga paljud, enamik meie rahvast ja elanikest ei ole reservväelased ja ei kuulu kaitseliitu. Kuid ka nemad ei saa kriisis jääda kõrvalseisjateks. Nende osaks jääb kohustus tagada riigi toimimine ka kriisiolukorras. Selleks annab laiapõhjaline riigikaitse palju võimalusi: riigikaitselased kodanike ühendused, vabatahtlikud päästeteenistused, huviringid, vastav koolitus ja väljaõpe koolides ja kohalikes omavalitsustes.

Ukraina kriis on väga selgelt näidanud, et ühiskonna sidusus on kriitilise tähtsusega element julgeoleku ja riigikaitse jaoks ning seda sidusust Ukrainas ilmselgelt napib. Eesti riigikaitse on tugevalt ühiskonnaga seotud, see teeb meie haavamise võimaliku vastase jaoks kõvasti keerulisemaks.

Olen tajunud ettevõtjate muret, aga ka nende soovi ja tahet toetada oma võimaluste piires riiki ja rahvast olukorras, kus kriis Ukrainas on süvenemas. Oleme läbi arutanud reservõppekogunemiste teema. Ja ettevõtjad on väga koostöövalmid, nad on nõus toetama igat inimest, kes läheb õppekogunemisele kõigi oma võimalustega, kaasa arvatud ka näiteks vajadusel lisapalga maksmisega, et säilitada reservväelasele tema sissetulek.

Oleme arutanud ka võimalust, et need tööandjad, kes säilitavad õppekogunemisel töötajale keskmise töötasu, võiks ühel või teisel moel saada ka riigi poolt teatud maksusoodustuse, näiteks sotsiaalmaksu osas. Loomulikult on see vaid idee tasandil, kuid juba teema tõstatamine on kiiduväärt.

Kaitsevägi soosib väga koostööd kaitsetööstuse liidu ja Tallinna Tehnikaülikooliga Loodame, et see toob kasu nii kaitseväele kui ka ettevõtjatele. Hea näide koostööst on bussiettevõte SEBE, milline võitis soomukite remondihanke ja selle kogemuse baasilt on otsustanud luua täiesti uue militaartehnoloogiat arendava ettevõtte Milrem.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2014, 13:09
Otsi:

Ava täpsem otsing