Euroopat ähvardab sotsiaalne lõhestumine

26. aprill 2014, 11:34

Euroopa on väljunud kõige ägedamast finantskriisist. Meid ähvardab aga suurem oht: püsiv sotsiaalne lõhestumine, mis võib üle kasvada mässuks poliitilise eliidi vastu, lõpetades toetuse Euroopa integratsioonile, avatud turgudele ja eurole, kirjutab Bruegeli mõttekoja direktor Guntram B. Wolff.

2008. aastast on usaldus Euroopa Liidu ja valitsuse vastu kahanenud pea kõikjal, eriti dramaatiliselt Küprosel, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis. Eurobaromeetri järgi usub 80% küsitletutest, et vaesus nende riigis on kasvanud. 2008. aastast on ELis kadunud üle kuue miljoni töökoha ning materiaalne puudus on rängimalt kannatanud riikides märkimisväärselt kasvanud, eeskätt noorte hulgas.

Olukord pole mitte üksnes iseenesest kohutav ja risti vastupidine ELi aluslepingus seatud eesmärkidele, see on kõik üks tohutu must auk. Tööpuudus õõnestab majanduskasvu, sest vajalikud oskused lähevad kaduma. Eriti noorte tööpuudusel on pikaajaline ja negatiivne mõju töö tootlikkusele, tervisele ja õpitulemustele.

Lõuna-Euroopas ja Balti riikides, mis kriisis enim kannatasid, oli sissetulekute vahe juba enne kriisi suur. Osa inimesi võttis selle ebavõrdsuse tasandamiseks suuri eluasemelaene. Tagajärjeks on suur laenukoormus, mis jätkuvalt majanduskasvu tagasi hoiab.

Nii tõotab just poliitika, mis tegeleb töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisega, majandauskasvu kiirenemist, avaliku sektori kindlamat võimet võlaga toime tulla ning suuremat sotsiaalset ja poliitilist stabiilsust. Sotsiaalkindlustussüsteemide reform on prioriteet.

Enne kriisi kulutasid Kreeka ja Hispaania sotsiaalkaitsele 16-18% SKPst, kuid sissetulekute vahet vähendas see vaid 20%. Taani ja Rootsi seevastu vähendasid samas proportsioonis kulutusi tehes sissetulekute vahet 45%. Pole kahtlust, et "Vahemere" sotsiaalne mudel saaks olla efektiivsem.

Sotsiaalsed tagajärjed on ka teistel poliitikatel, nagu näiteks tööturu seadustel, mis vajavad pidevat reformimist. Eelarvekärbete sisu vaadates hakkab silma, et kriisi ajal ei vähendatud pensione ja kulutusi vanuritele, vaid kärbiti märkimisväärselt hariduse, perede ja laste arvelt. Taoliste kärbete tasakaal vajab ülevaatamist, et vähendada põlvkondade vahel süvenevat lõhet.

Kolmas prioriteet on õigem nõudluse juhtimine ELis. Eelarvekulude kärpimine oli vältimatu, kuid sellele vastukaaluks ei loodud ühtegi ELi poliitikat, mis oleks nõudluse vähenemist korvanud. Eriti euroalal on vaja leida viis, kuidas suurendada nõudlust Saksamaal ja teistes riikides, kus selleks eelarves ruumi on.

Kriisiriikides kärbiti töötu abirahasid ja nii ei saanud automaatsed stabilisaatorid etendada oma täit rolli. Et sellist tsüklit võimendavat eelarvekulude vähendamist vältida, vajab EL eelarveliitu, milles võiks olla ühine töötuskindlustussüsteem. Vahepealne samm Euroopa vahenditega nõudluse suurendamiseks võiks seisneda infrastruktuuriprojektide rahastamises ühiste projektivõlakirjade abil.

Üle tuleb vaadata ka maksusüsteemid. Eelkõige on valeks osutunud filosoofia, et kõrgeimate maksumäärade alandamine toob suurema tootlikkuse. Pärimismaksude ja teatud määral varamaksude tõstmine võimaldab osa kriisi ületamise koormast nihutada nende õlule, keda see on vähem mõjutanud. Selline poliitika vajab koordineerimist Euroopa tasandil ja ühist lähenemist, et maksudest ei saaks maksuparadiiside kaudu kõrvale hoida.

Paar viimast aastat on Euroopa majanduspoliitika prioriteetideks olnud võlakriisi ohjeldamine ja finantssüsteemi killustatuse probleemid. Kuid suutmatus jõulisemalt tegeleda kasvavate sotsiaalsete probleemidega vähendab võimet võlgadega toime tulla, varjutab terve põlvkonna tulevikuväljavaateid ning õõnestab toetust ajaloo ühele kõige olulisemale piiriülese koostöö projektile. Sotsiaalne ülestõus võib globaliseerumisprotsessi tagasi pöörata ja õõnestada meie jõukuse alustalasid.

Artikli aluseks on koos Zsolt Darvasega koostatud poliitikapaber, mis esitati Euroopa Liidu rahandusministritele nende mitteametlikul kohtumisel Ateenas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2014, 11:34
Otsi:

Ava täpsem otsing