Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teder: apteegiturg lukus?

    24. aprillil läbis esimese lugemise riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse eelnõu. Kui see eelnõu võetaks vastu nii, nagu see esimesel lugemisel oli, jääks apteegiturg seda juba valitsevate hulgimüüjate huvides lukku, leiab õiguskantsler Indrek Teder.

    Nii eiraks seaduseandja riigikohtu möödunud aasta detsembri otsust, mille järgi apteekide asutamispiirangud kitsendavad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja riivavad võrdsuspõhiõigust.
    Võrdsed ja võrdsemad. Põhiseadus tagab igaühele võrdsed võimalused. See on põhiväärtus, millest ei sõltu mitte ainult turumajanduse, vaid ka demokraatliku ühiskonna toimimine. Seetõttu nõuab põhiseadus seaduseandjalt suurt ettevaatlikkust mõnda turuosalist konkurentsi eest kaitsvate eelisõiguste sätestamisel.
    Siiani on riigikogu menetluses olevat ravimiseaduse eelnõu avalikkusele müüdud patriootliku loosungiga „Apteegid apteekritele“ ja viidatud, et see lahendab tänase turu kontsentreerituse ning sellest lähtuvad probleemid. Sellelaadne uudis oli näiteks neljapäevases "Aktuaalses kaameras".
    Kuigi kavandatud meetmed on pealtnäha radikaalsed, jätab eelnõu selgusetuks, kust peaksid proviisorid leidma raha 200 apteegi väljaostmiseks ning kuidas on võimalik sundida hulgimüüjaid oma apteekidest loobuma. Lisaks on küsimus, kuidas tagada, et hulgimüüjad või nendega seotud isikud ei „loovutaks“ apteeke proviisoritele lepingute kaudu, millega apteekrid muudetaks sisuliselt ikkagi tänastest turuliidritest sõltuvaks.
    Mul on kahtlus, et pärast seaduse jõustumist ja lubatud kolmeaastast üleminekuaega ei läheks apteegid neid juhatavate rohuteadlaste võimu alla, vaid kindlustataks ainuõigused juba tegutsevatele apteegikettidele ja neid kontrollivatele hulgimüüjatele. Viimast ka seetõttu, et uute reeglite järgi (apteegiomanikuks peab olema proviisor, kel võib olla vaid üks apteek) oleks juba selle aasta juunist võimalik turule tulla ainult proviisoriapteekidega. See tähendab, et praeguste turuliidrite kõrvale ei saa enam luua suure turujõuga üksusi. Mis tähendab, et turgu jääks kontrollima tänased tegijad.
    Teisisõnu, senised asutamispiirangud jääksid sisuliselt alles. Nii saaks praegu ravimiturgu kontrollivad hulgimüüjad „Hundid söönud, lambad söödud“-põhimõttel taas seadusliku kaitse konkurentsi vastu ning selle tagajärjel maksaks patsient ravimite eest ikka kõrgemat hinda. Ühtlasi ei parandaks analüüsitud ega teised eelnõu meetmed (nt vabatahtlik apteegibussi pidamise võimalus) teenusekvaliteeti maapiirkondades. Seega ei kõrvaldaks seadusandja põhiseadusvastast olukorda apteegiturul.
    Nagu riigikohus mulluses lahendis märkis, ei ole põhiseaduse järgi lubatud piirata konkurentsi apteegiturul tegutsevate ettevõtjate seisundi kindlustamiseks.
    Valguskiir. Märtsi ja aprilli jooksul esitasid n-ö apteegiseaduse eelnõule oma kommentaarid ühes minuga ravimiamet, asjakohased ministeeriumid, konkurentsiamet ja riigikontroll. Kõik olid eelnõu suhtes kriitilised. Leiti, et kavandatav proviisoriapteekide süsteem on läbi mõtlemata; ühe hoone ja ühe apteegi piirang takistab apteekide avamist suurtes kaubanduskeskustes; apteegibussi vabatahtlikkus ja muud kavandatavad meetmed ei aita parandada maapiirkondades ravimite kättesaadavust.
    Selline harukordne ühtsus täitevvõimu asutuste ning põhiseaduslike institutsioonide vahel leidis kinnitust ka 22. aprillil toimunud sotsiaalkomisjoni istungil. Selle kriitika eesmärk on ja oli tagada, et uus apteegiturgu reguleeriv seadus võtaks arvesse riigikohtu otsust ehk avaks turuluku ning soodustaks apteegiteenuse paremat kvaliteeti ja saadavust üle Eesti. 
    Kuigi ravimiseadus läbis esimese lugemise algsel kujul, usun, et riigikogu sotsiaalkomisjon muudab enese algatatud eelnõu nii, et apteegiturg ei jääks endiselt lukku. Ma  arvan, et meie parlament austab riigikohut, kes seda nõudis, ning on ühtlasi nii aus ja julge, et kuulab ekspertide arvamusi. Nimelt pakkusid ravimiamet ja sotsiaalministeerium lahendusi, mis võimaldaks turgu avada ressursse raiskamata. Selle kõigega tegutsetaks elanikkonna huvides.
    Autor: Vilja Kiisler, Indrek Teder
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.