Ettevaatust, Moldova!

Andres Herkel, Peep Talimaa 05. mai 2014, 16:57

Venemaa maade tagasivallutamise ideoloogia on üles ehitatud mitmuse vormile ehk võetakse sealt, kust võtta saab, ja nii palju, kui võtta lastakse, kirjutab riigikogulane Andres Herkel.

Asjaolu, et pikas vaates ei tee selline tegevus riiki ja rahvast õnnelikuks, ei lase praegu kergemalt hingata. Homme võivad „rohelised mehikesed“ üle piiri imbuda.

Lääne sanktsioonid ja isolatsiooni jäämine on Venemaale ebamugav, kuid ühtegi tagasisammu ei tule. Kui eelmise külma sõja aegu oli raudne eesriie selge piir kahe maailma vahel, siis nüüd ehitab Venemaa enda ümber puhvervööndi riikidest, kel on Moskva arvates keelatud olla iseseisev, demokraatlik ja läänemeelne. Iga sellesuunalist sammu karistatakse.

Seega on praeguse konflikti laienemine teistele vahevööndi riikidele väga võimalik. Ohus on Moldova. Mägi-Karabahh võib osutuda pommiks, millega tekitatakse suurem kaos Lõuna-Kaukaasias. Georgialt on juba peaaegu kõik ära võetud, täiendav sisepoliitikasse tungimine Venemaa positsioone ei paranda. Valgevene majandus on sisuliselt üle võetud, Kremlil jääb üle oodata, millal president Lukašenka väsib.

Aga Moldova-Transnistria ning Aserbaidžaani-Armeenia vahel on lahendamata külmutatud konfliktid, mida on üsna lihtne aktiveerida. Moldova puhul on Kremlil ka selge huvi selle maa Euroopa-suunaline areng kõigi vahenditega mutta tampida.

Aserbaidžaani ja Armeenia destabiliseerimise huvi on kaudsem. Sellega näidataks, et vahevööndi riigid on ebastabiilsed ka Venemaa sekkumiseta. Samuti juhiks konflikti lõkkelepuhumine tähelepanu Venemaalt ja Ukrainalt kõrvale. Ärgem unustagem, et Aserbaidžaani pretensioon Karabahhi suhtes on rahvusvahelise õiguse silmis märksa õigustatum kui Venemaa voluntaristlik tung Krimmi, samuti on Aserbaidžaan Armeeniast sõjaliselt üle ning see loob täiendavaid ahvatlusi.

Mis aga juhtub, kui rahvusvahelise elu kandvaks osaks saab sõda Venemaaga konkureerivas naftapiirkonnas ning armeenlaste lobby Washingtonis ja Pariisis, võime juba edasi fantaseerida. Igal juhul hakkaks selline areng Vene-Ukraina teemat juba oluliselt varjutama.

Moldova puhul oleksid rahvusvahelised panused väiksemad, kuid Venemaa vahetu huvi selgem. Seda riiki tahab Putin karistada nii euroopakeskse arengu eest kui ka selle eest, et pikaaegne Venemaa liitlane, kohalik kompartei, on pikemat aega võimult kõrvale tõrjutud.

Mõjuvahendiks on Transnistria. Sealsed võimud on oma soovist Venemaaga liituda teada andnud. Moldaavlastel pole Transnistria suhtes nii tohutuid emotsioone, nagu on grusiinidel Abhaasia või nii armeenlastel kui ka aseritel Karabahhi suhtes. Kui aga Moldoval peaks pähe tulema Transnistriast loobuda, siis avavad nad Pandora laeka.

Järgmisena köetakse üles riigi lõunaosa asustavad gagauusid. Türgi rahvusest, kuid õigeusklikud gagauusid tegid hiljuti nn proovireferendumi, millega tehti kindlaks, et üle 98% gagauusidest eelistab Venemaa juhitud tolliliitu Euroopa Liidule. Transnistria amputeerimine tähendaks õli valamist tulle.

Kõige selle taustal mängib rolli Moldova segane identiteet: üks osa rahvast eelistaks tihedaid sidemeid Rumeeniaga, kuid vähemalt sama tugev suund toetab Moldova eraldi identiteeti. Kaitsevõime on praktiliselt olematu, Moldova armee on poole väiksem kui Transnistrial. Naiivne neutraalsuseidee on viinud moldaavlased olukorda, kus sisuliselt puudub oskus ja valmisolek end kaitsta. Sisuliselt on end jäetud väliste jõudude meelevalda.

Niisiis, need on paigad, kus võib kergesti jama tulla. Aga enne seda on kindel, et Putini Venemaa ei tõmbu tagasi, vaid teeb kõik selleks, et nurjata 25. maiks plaanitud presidendivalimised Ukrainas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. May 2014, 16:57
Otsi:

Ava täpsem otsing