Eesti võiks bitcoinile rohelist tuld näidata

08. mai 2014, 10:38

Eesti võiks olla esimesi riike maailmas, kes kuulutab bitcoini uue sajandi valuutaks. See tooks meile bitcoinisektori osalisi ning vajalik tehnoloogia areneks just siin. Eesti imago oleks olla väike, aga julge IT-riik, kes annab hoogu krüptovaluuta edasisele arengule, kirjutab ettevõtja Aleksander Ðtavbonko.

Bitcoinil on nii tavalise raha kui ka erilised omadused, millega me ei ole veel harjunud. Tavalist valuutat emiteerib keskpank, selle väärtus ja kasutus on valitsuste tagatud ja seadustega sätestatud. Bitcoin on detsentraliseeritud valuuta, mida ei emiteeri ükski asutus. On olemas algoritm, mille järgi emiteeritakse bitcoine teatud aja jooksul automaatselt, kuni nende kogus ulatub 21 miljonini. See ongi lõplik bitcoinide arv. Praeguseks on juba emiteeritud natukene rohkem kui 12 miljonit bitcoini. 

Bitcoin on tavavaluutadest palju parem. Kindlasti ei ole bitcoin tooraine (nagu väidab Soome keskpank), või kunstiteos (nagu väidab Rootsi maksuamet), vaid moodne virtuaalne valuuta. Selleks, et bitcoine valuutaks pidada, polegi vaja seadust. Näiteks kuld oli ja on väärtuslik, seda on rahana kasutatud tuhandeid aastaid.

Hiljem asendati kuld mugavuse pärast paberiga, kus oli kirjas, et paberi hoidja võib alati vahetada selle paberi teatud koguse kulla või hõbeda vastu. Veelgi hiljem loobuti kullastandardist ja väideti, et paberil iseenesel on väärtus, kulla katet ei ole. Nüüd pole paberi väärtus enam kindla kulla- või hõbedakogusega tagatud, vaid seadusega sätestatud.

Nõnda nagu kuld on valuuta (mitte tooraine), on seda ka bitcoin. Kas bitcoin on väärtuslik või mitte, selle üle otsustavad ostjad ja müüjad (pakkumise ja nõudluse vahekord). Kui paljud valitsused ja keskpangad on bitcoinile selja keeranud, aga see maksab veel ikka 450 USA dollarit, on see kindel märk, et bitcoin ongi väärtuslik.

Bitcoine võib saata tasuta mõne minutiga üle maailma. Klassikaline pangandussüsteem seda ei suuda. Te ei saa läkitada mis iganes rahasummat mis tahes päeval tasuta mis iganes riiki mõne minutiga. See on väga suur väärtus. Teine väärtus on see, et bitcoin ei ole konkreetse omanikuga seostatav. Võib väita, et bitcoin on virtuaalne sularaha.

Bitcoin on väga volatiilne. Aasta tagasi oli bitcoini hind 100 USA dollarit, novembris ja detsembris 2013 aga üle 1000 USA dollari. Selle aasta aprilli alguses langes hind 350 dollarile ja on hetkel 450 dollari peal. Kõik see teeb bitcoinist atraktiivse investeerimisinstrumendi, mille kasutamisega on mõistagi seotud riskid nagu teistegi investeeringute puhul.

Vale on väita, et bitcoin on seotud kuritegevusega või soodustab seda. Samamoodi võiks väita, et sularaha soodustab kuritegevust, sest sularahatehinguid on raske tuvastada ja kontrollida.

On ka väidetud, et bitcoin pole usaldusväärne, sest seda saab häkkida. Jah, aga kõike saab: panku, arvelduskontosid, krediitkaarte, isikuandmeid. Keegi ei nuta, et häkkimisohu pärast on pangakaardid või internetipangandus mõttetud. Kuni on võimalik võrku häkkida, võib ka bitcoine varastada. Aga see ei ole mitte bitcoinide nõrkus, vaid kogu interneti turvalisuse probleem, mis on ikka olnud ja jääb alles ka tulevikus.

Bitcoin on globaalne. See ei seostu mingi konkreetse riigi või piirkonnaga. Sellega võib maksta kõikjal, kus kauba või teenuse osutaja seda aktsepteerib. Pole vahet, kas vahetate eurod dollariteks või eurod bitcoiniteks.

Ärme maga otsustamishetke maha. Eesti finantsinspektsiooni meelest ei ole bitcoin raha, sest ükski riik ei tunnista seda seadusliku maksevahendina. FI märgib ka, et riik tahab olla ainus tema jurisdiktsioonis kehtiva seadusliku maksevahendi emitent.Tegelikult võib aga emitendiks olla ka erapank või mitu erapanka. USAs näiteks on emitendiks Föderaalreservi süsteem, mille osanikeks on enamjaolt erapangad. Teine näide on Ðotimaa, kus on vähemalt kolm erapanka, kes ðoti naela emiteerivad. Emitente on mitu ka Põhja-Iirimaal. Huvitav, et üks sealsetest ametlikest emitentidest on ka Eestis tegutsev Danske Bank.

Vaadates Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja maksuameti kommentaare bitcoini kohta, paistab silma lühinägelik suhtumine. Jälgitakse eelkõige, mida räägivad vastavate asutuste esindajad Ameerikas ja teistes Euroopa riikides, ja siis lihtsalt kopeeritakse nende otsuseid, lähenemisi ja hinnanguid. Nii magame maha oma ainulaadse võimaluse anda bitcoinile roheline tee, millest sünniks tulu nii investoritele kui ka imagoloogilist kasu Eesti riigile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2014, 08:28
Otsi:

Ava täpsem otsing