Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majanduskasvu miinus üllatav

1185-aripaev 13. mai 2014, 08:00

Väga ootamatu oli eilehommikune statistikaameti teade, et Eesti SKP tänavu esimeses kvartalis mitte ei kasvanud, vaid hoopis langes 1,9 protsendi võrra võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga. Nüüd oleks vaja selgeks saada, miks Eesti sellise anomaalselt teistsuguse tulemuse saavutas.

Majanduslangus on õigupoolest nii üllatav, et seda on isegi keeruline hinnata. Peale selle, et tegemist ei ole positiivse üllatusega. On selge, et sellist langusnumbrit ei saa otsustajad lihtsalt tähelepanuta ja sinnapaika jätta. Asjaomased institutsioonide ülesanne on teha põhjalikult klaariks, miks tulemus selliseks on osutunud. Ja sellest ka teavitada.

Mõistetav on rahandusministeeriumi soov säilitada optimismi ja kiire reageering, et tegu on reaalmahu langusega ning usutavasti nominaalselt majandus kasvas. Reaalkasvu omakorda pärssisid vähene energiatarbimine sooja talve tõttu, endiselt tagasihoidlik nõudlus Eesti ekspordi järele ja kinnisvara hinnatõus. Kohati kõlab see isegi nii, et veel mõni aeg tagasi oleks võinud samasse loetellu süüdlasena lisada ka näiteks ülemaailmse imperialismi. Tegelikud probleemid ja põhjused tunduvad olevat siiski märksa laiemad või keerukamad. Need tuleks kindlasti välja tuua, samuti nende võimalik mõju majanduse edasisele kasvule või kahanemisele.

Ligi kaheprotsendiline majanduslangus pani isegi mõtlema, kas tegemist ei või olla suisa arvutusveaga. Või siis sellega, et paar-kolm suurt ettevõtet, näiteks kümnendiku Eesti ekspordist andev Ericsson Eesti on lihtsalt oma andmed esitamata jätnud. Ilmselt pole aga sõnumitoojaks olevat statistikaametit põhjust vigases arvutamises kahtlustada.

Hämmastav on taoline langus ka Eesti lähiriikide majandustulemusi silmas pidades. Näiteks kasvas Läti ja Leedu majandus kasvas samal võrdlusperioodil vastavalt 2,8 ja 2,9 protsenti. Seejuures oli lätlaste jaoks koguni pettumus, sest loodeti kolmest protsendist enamat. Samuti on suuremat või väiksemat kasvu näidanud nii Rootsi, Soome kui isegi Venemaa. Miks siis Eesti ikkagi järsult vastuvoolu ujus? Energeetika on kahtlemata oluline valdkond, ent nii suure mõju korral peaks vist külmadel talvedel Eesti majandus suisa õitsele puhkema. Pealegi oli ju enam-vähem sama soe talv ka Lätis ja Leedus.

Enamasti on ikka nii, et tõusu või langust on trendina ikkagi n-ö õhus tunda, tulemused näitavad lihtsalt selle numbrilist suurust. Praegu ei tundunud langust kusagil. Kõik läks vastupidi – ootasime kõigi prognooside kohaselt plussi, aga tuli hoopis miinus. Võimalik, et tegu oligi üksiku äärmiselt anomaalse kvartaliga, mis kogu tänavuse aasta majandustulemustele tõepoolest suurt mõju ei avalda. Seda ei saa aga enne väita, kui languse sügavamad põhjused on selgemaks saanud. Kuna SKP kiirhinnang arvestati kokku tootmise baasil, siis usutavasti ka tarbimise ja sissetuleku meetodil tehtav kalkulatsioon parandab seda tulemust. Iseasi, kas see majanduskasvu päris nullini välja veab.

Kuna riigieelarve tegemise juures on samuti arvestatud mitmeprotsendilise majanduskasvuga, on väga oluline lisaks majanduslanguse põhjustele ka selle võimalike järelmõjude analüüs. Näiteks selle järelmõju maksulaekumisele, mis praegu tundub normis olevat. Isegi kui rahandusministeeriumi hinnangul praegu põhjust suuremaks paanikaks ei ole, on selge, et hoiatus eelarvele on antud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2014, 10:15
Otsi:

Ava täpsem otsing