Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äripäeva juhtkiri: Saame Soomega üheks

1185-aripaev 16. mai 2014, 08:04

Mõlema riigi huvides on Eesti ja Soome majanduse ühtesulamine, leiab Äripäev juhtkirjas.

Eesti majandusarengu üheks nurgakiviks on seotus Soomega. See on ka põhjus, miks Eesti tekitab põhjanaabrite seas aeg-ajalt hirmu, aga ka imetlust. Taasiseseisvumise ajast alates on Soome olnud Eestile eeskujuks ja ka mõõdikuks, mille abil Eesti arengu kiirust hinnata. Soomlastel on jällegi Eestiga seoses olnud mitmesuguseid hirme, millest enamik ei ole tegelikkuseks saanud.

Täna Äripäevas ilmuv intervjuu Soome mõjuka ettevõtja Björn Wahlroosiga näitab, et me ei pea kõiges põhjanaabreid matkima, mõnes valdkonnas oleme hoopis ise soomlastele eeskujuks. Toimetus leiab, et mõlema riigi huvides on Eesti ja Soome majanduse  lähenemine ja ühtesulamine.

Üks Eesti eelis on tööturu paindlikkus. Mõlemad riigid on kogenud kiiret palgatõusu, kuid probleemide ilmnedes on Eesti ja Soome reageerinud ise moodi. Erinevalt Eestist ei ole Soome suutnud kohaneda majanduskasvu aeglustumisega, see aga omakorda on pannud Soome majanduse keerulisse olukorda.

Soomele kolm olulist ekspordisektorit (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, paberi- ja tselluloositööstus ning raskemetallitööstus) on viimastel aastatel haiget saanud, ja nende kolme sektori probleeme on veelgi võimendanud jäik tööjõuturg.
Erinevalt Eestist ei ole Soome suutnud majandussurutise ajal palgataset langetada. Selle tulemuseks on paratamatult töökohtade kadumine või kohalike töötajate asendamine odavama võõrtööjõuga teistest Euroopa Liidu riikidest.
Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime on võrreldes Soomega Eesti tugevused. Tööturu jäikus ning kulukate toetusskeemide loomine võiksid olla asjad, millest Eesti peaks Soome kogemusele tuginedes hoiduma.

Meie trump on ka majanduse mitmekesisus. Meil ei ole üksikuid domineerivaid ärisektoreid. Õnneks ei jõudnud Eesti leida oma Nokiat, see oleks võinud muutuda omamoodi emalaevaks, mille uppumine halvab suure osa majandusest. Nokia asemel on meil nüüd küll Ericsson, mis moodustab 10% kogu Eesti ekspordimahust, kuid see pole võrreldav kunagise Nokia olulisusega soomlastele.

Eesti huvides on võimalikult tihe seotus põhjanaabritega, ja seetõttu tuleks meil soomlastesse suhtuda eeskätt kui partneritesse, mitte kui konkurentidesse. Tulevikuvisioone luues on hoiatatud, et võime muutuda Soome tagahooviks, kuhu kolitakse tööjõumahukas allhange. On paratamatu, et mingil ajaperioodil oleme soomlastele eeskätt allhanke tegijate rollis, kuid just tihe seotus Soomega aitab sellest rollist kiiremini väljuda.

Konkurendi asemel Soomesse kui partnerisse suhtumine tähendab näiteks seda, et meil ei ole meil mõistlik murda piike selle üle, kummale poole Soome lahte pannakse püsti LNG-terminal. Terminali asukohast olulisem on sarnaselt elektriturgu ühendanud Estlinkiga ühendustoru rajamine kahe riigi vahele. Vaidlus LNG-terminali üle on küll ainult üks näide, aga hea näide selle kohta, kus koostöö ja koosmõtlemine käib ikka pigem vaevaliselt ja mõlemad riigid kipuvad mõtlema liiga kitsarinnaliselt. Ühiste huvide teadvustamine seob lähitulevikus niigi juba seotud majandused veel tugevamalt. Eeldatavasti  lõimuvad kahe riigi majanduse senisest veelgi enam juba lähitulevikus

 

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2014, 08:36
Otsi:

Ava täpsem otsing