Igavad valimised, kuid põnevad tulemused

Rahvusringhäälingu tellitud küsitlus näitas, et europarlamendi valimistel puudub põnevus ja intriig. Jõudude vahekord on sarnane viis aastat tagasi olnud valimistega. Keskerakond saab kaks, sotsid, Reform ja IRL ühe koha ning üksikkandidaat Indrek Tarand osutub samuti valituks.

Euroopa kontekstis on tegemist igavate valimistega. Eesti sisepoliitika jaoks on aga tegemist põneva mõõduvõtmisega. Pühapäeval selguvad valimistulemused on kõige ülevaatlikum ja parem hinnang Eesti sisepoliitikale ning need mõjutavad erakondade lähiaja tegemisi.

Gigantide või sauruste heitlus. Poliitikud on pandud võrdsele stardijoonele, kuna Eesti ongi üks suur valimisringkond ja seetõttu on valimistulemused hästi kõrvutatavad. Me teame, et Edgar Savisaar on väga populaarne Lasnamäel, aga pühapäeval saame teada, kui populaarne on Savisaar kogu Eestis. Ja kui populaarne ta on võrreldes Andrus Ansipi, Marju Lauristini, Tunne Kelami ja Indrek Tarandiga. Riigikogu valimistel ja ka hiljuti toimunud kohalikel valimistel meil nii head võrdlusmomenti kunagi ei teki.

Kui valimisnimekirjad said paika, siis olin veendunud, et nendel valimistel võistlevad suurima häältesaagi pärast Savisaar ja Ansip ning võib-olla suudab pakkuda konkurentsi ka Tarand. Nädalavahetusel avaldatud ERRi küsitlustulemused aga viitavad, et valimised võivad anda Savisaarele ning Ansipile tugeva võmmu meeste enesehinnangu pihta. Marju Lauristin oli populaarsustabelis kolmandal kohal, jäädes napilt alla Savisaarele ja edestades Ansipit. Neile järgnevad IRLi poliitikud Tunne Kelam ja Ene Ergma. Valimiste võitu ennustavad küsitlustulemused aga Tarandile.

Nii erakondade kui ka konkreetsete poliitikute lõplik häältesaak sõltub valimisaktiivsusest ja lõpuspurdist. Väiksem valimisaktiivsus võib olla kasulik Keskerakonnale ja IRLile, kellel on olemas oma kindel ja ka kohusetundlik valijaskond.

Mais taas populaarseimaks erakonnaks tõusnud Reformierakond võib teha suhteliselt kehva tulemuse, sest nende toetajate seas on rohkem noori, kes ei paista silma suure valimisaktiivsusega.

Sotside edu sõltub aga sellest, kui palju nad suudavad veenda ümber Indrek Tarandi toetajaid. Võrreldes teiste erakondadega on just sotside toetajate hulgas kõige rohkem neid, kes europarlamendi valimistel eelistavad Tarandit või mõnda teist üksikkandidaati.

Need valimised on ka valijatele kõige parem võimalus anda hinnang kevadel aset leidnud Reformierakonna meelemuutuskoalitsiooni tekkimisele ning peegeldavad jõujooni paremjõudude vahel. Seda vaatamata faktile, et IRLi juhte Urmas Reinsalut ning Juhan Partsi me valimisheitluses seekord ei näe.

Eurovalimised on eelmäng järgmise aasta riigikogu valimistele ning see oli ka üks põhjus, miks Reformierakond viimasel hetkel lükkas valimiskaruselli esinumbrina Ansipi. Tõenäoliselt just see otsus aitab Reformierakonnal vältida põrumist ning edestada IRLi. Samas on oravatele oluline ka jõuvahekord uute koalitsioonipartneritega. Küsitlus näitas, et sotside ja oravate vahel tuleb pingeline võistlus.

Erakondade siseheitlus. Lisaks erakondadevahelisele mõõduvõtmisele on need valimised olulised ka parteide siseselt. See on üks põhjus, miks kindlasti tasub täna osaleda eel- või e-hääletusel või pühapäeval minna valimiskastide juurde. Harva on tavalisel valijal võimalik mõjutada erakondades toimuvat. Need valimised annavad selleks väga hea võimaluse.

Pühapäeval saame teada, kuidas on valijad võtnud vastu uued tegijad. Näiteks Keskerakonnas Oudekki Loone või IRLis Anvar Samosti. Või kuidas Reformierakonna valija suhtub erakonda kritiseerida julgevasse Kaja Kallasesse või Ansipi järglase valimisel auti mängitud Urmas Paeti.

Huvitav on Reformierakonnast minema löödud Kristiina Ojulandi ning Silver Meikari tulemus üksikkandidaadina. Ojuland oli eelmiste europarlamendi valimiste ajal Reformierakonna esinumber. Nendel valimistel näeme ka, kuidas suhtub valija poliitikute taaskasutusse ehk milliseks kujuneb vahepeal nime ja erakonda muutnud europarlamendi liikme Vilja Savisaar-Toomasti tulemus.

Samuti saavad valija karmi ja õiglase hinnangu kohalike valimiste ajal säranud poliitikud (Eerik-Niiles Kross, Jevgeni Ossinovski, Hannes Hanso) või ametisolevad ministrid (Jürgen Ligi, Urve Tiidus, Ivari Padar, Urve Palo).

Erakondade siseselt on veel huvitav jälgida Keskerakonna valijate käitumist ehk milliseks kujuneb pingerivi Savisaare nime taga. Kas võidavad Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi või Jüri Ratase ja Mailis Repsi toetajad. Seega on Keskerakonna toetajal võimalik anda hinnang Savisaare vene-lembusele.

Poliitikud ja erinevad kolumnistid üritavad eestlasi valima kutsudes rõhutada, kui oluline on see, keda me europarlamenti saadame. Olen teist meelt. Arvan, et Euroopa mõttes pole suurt vahet, kes Eestist nendeks kuueks valituks osutuvad. Need valimised annavad aga valijale võimaluse mõjutada Eesti sisepoliitikas toimuvat, sest annavad erakondadele suuna riigikogu valimisteks valmistumisel.