FATCA toob ettenägematud kulud

Valitsus kiitis 15. mail heaks Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu; seadus on plaanitud jõustuma 30. juunil. Kokkuleppe sõlmimist kavandavad kõik ELi liikmesriigid, sarnast andmevahetust kavandatakse edaspidi ka OECD ja ELi raames.

FATCA (Foreign Account Tax Compliance Act) ülesandeks on parandada USA maksulaekumisi. Sellel eesmärgil on USA läbi surunud rahvusvahelise maksuteabe vahetamise süsteemi, mille siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise kohustuse on Eesti endale nüüd võtnud. Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse. Kuna tegemist on USA piiriülest mõju omava õigusega, on Eesti finantsasutused sunnitud FATCA nõudeid täitma enne, kui vastav siseriiklik seadus jõustub.

FATCA laieneb kõigile finantssektori, sh kindlustus- ja investeerimisettevõtetele ning kohustab neid oma klientide seast otsima „USA isikutele“ (juriidilistele ja füüsilistele) kuuluvaid finantskontosid ja USAle maksu- ja tolliameti kaudu neist teatama. Välislepinguga ette nähtud hoolsusmeetmed USA isikute ning neile kuuluvate finantskontode tuvastamiseks toovad finantsasutustele kaasa täiendavaid kulusid  ja ning vajaduse muuta oma siseprotseduure.. Klientidel tekib finantsasutustele täiendava info andmise kohustus. Eesti FATCA-leping näeb ette ka mitmeid välistusi nn kohalikele, kohaliku kliendibaasiga või väikese suurusega finantsasutustele ning teatud liiki fondidele - nt II samba pensionifondidele.

FATCA on juba endaga kaasa toonud USA kodanike/residentide diskrimineerimise. Pangad ja muud finantsasutused, kui nad tõendavad, et on nn kohaliku ehk ELi piiridesse jääva kliendibaasiga, loetakse automaatselt FATCA nõuetega kooskõlas olevateks ja vabastatuks FATCA raporteerimiskohustusest. Seetõttu ei avata USA kodanikele/residentidele arveid ning olemasolevad arved suletakse sundkorras. Selline käitumine aga ei päästa kauaks, sest kui rakendatakse OECD standard ELi direktiivi või näiteks välislepingute kaudu, peab andmeid kõikide mitteresidentide kohta koguma ja edastama niikuinii ja parem on süsteemi juurutamisega alustada kohe.

Kui näiteks USA kodanik on Eestis firmajuht või allkirjaõiguslik isik, siis võib see tähendada firma saamist nn USA isikuks. Antud juhul peab ka selle Eesti firma finantsandmed esitama USAle või siis ähvardab ettevõtet USA isikuks olemise tõttu arve sulgemine. Sellega võivad USA kodanikele/residentidele kaasneda probleemid välistööturul ja võib esineda tööandjate diskrimineerimist finantsasutustes.

Selleks et, sundida riike ja finantsasutusi oma maksuteabe vahetamise süsteemis osalema, peavad alates 1. juulist 2014 kõik USA finantsasutused kinni 30% kõikidelt USA päritolu välismaksetelt (nt USA-st saadud intressid, dividendid, töötasu), mis tehakse kontodele finantsasutustes, mis ei ole USA maksuameti koostatavas nimekirjas registreeritud FATCA nõudeid täitvatena. Seoses välislepingu jõustumisega loetakse kõik Eesti finantsasutused FATCA nõudeid täitvaks ning eraldi enam registreerima ei pea.  Järelevalvet nõuete täitmise osas hakkab suure tõenäosusega teostama maksu- ja tolliamet.