Innovatsioon pakub end välja mitmel moel

1185-aripaev 28. mai 2014, 08:06

Statistikaamet tõi esmaspäeval välja innovatsiooniuuringu andmed, mille kohaselt olid Eestis 2012. aastal uuenduslikud 47,6 protsenti ettevõtetest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta samalaadse uuringuga, oli uuenduslikkuse määr langenud 9,2 protsendipunkti.

Nii järsku langust ei saa alahinnata, sest innovatsioon on ettevõtete edukuse üheks alustalaks. Samas ei ole põhjust ka paanikaks, kui vaadata innovatsioonile ja uuenduslikkusele ettevõtluses laiemalt.

Asi on mõistes. Nimetatud uuring määratles uuenduslikuks ettevõtte, kes oli viimase kolme aasta jooksul rakendanud organisatsiooni- või turundusuuenduse, toonud turule uue või oluliselt täiustatud toote, võtnud kasutusele uue või oluliselt täiustatud protsessi või siis oli teinud kulutusi, et selliseid tooteid arendada või protsesse rakendada. Sellise selgituse järgi on innovatsioon eeskätt midagi suurt, millele kulub palju raha. Sellisena määratlevad innovatsiooni tihtipeale just poliitikud.

Uuenduste valik on märksa laiem. Konkurentsivõimet saab kasvatada ka pisitasa ja samm-sammult. Vita Longa omanik ja EASi tootearenduse meistriklassi treener Jari Kukkonen näiteks tõdes oma hiljutises arvamusloos, et Eesti ettevõtted ei kasuta veel kuigivõrd järkjärgulist innovatsiooni, ehkki see toob märkimisväärset kasu sisuliselt tasuta ja riskivabalt. Lihtsate muudatustega on tema sõnul võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi suhteliselt lühikese ajaga.

Aitavad arengule kaasa. Isegi kui sellised väikesest uuenduslikkusest kantud sammukesed ei kvalifitseeru n-ö klassikaliseks innovatsiooniks ega kajastu tabelites ja diagrammides, aitavad need ikkagi kaasa konkreetse ettevõtte arengule.

Majandusanalüütik ja peaministri nõunik Maris Lauri on oma blogis välja toonud Eesti ettevõtete innovatsiooninäitajate kahanemise ühe põhjusena, et kriisiaegsed ja -järgsed uuendused olid tolleks ajaks tehtud ja nüüd oli mõne ettevõtte jaoks käes hingetõmbepaus. Teisalt näeb siingi positiivset poolt. See tähendab, et meie ettevõtted suutsid tegelikult üsna tõhusalt kriisiolukorrale reageerida ning kiiresti uuendusi ja ümberkorraldusi ette võtta.

Enamasti on uuendused siiski seotud rahaga. Innovatsiooni vähenemine kajastab sedagi, et investeeringuid tervikuna on Eesti majanduses vähemaks jäänud. Ning seeläbi ka sellist innovatsiooni, mille eesmärk on panna tööle rohkem masinaid ja vähem elusaid töökäsi.

Samas on kõige tähtsam ettevõttes ikkagi inimene. Hiljuti näiteks tunnistati taas Eesti töö- ja peresõbralikke ettevõtteid, kes sellele kooskõlale teistest enam rõhku panevad. Tänases lehes on lugu sellest, et energeetikakontserni Utilitas Grupp omanik Kristjan Rahu annab kontsernis osaluse viiele ettevõtte juhtkonna liikmele, et neid veel enam motiveerida. Needki on näited uuenduslikust lähenemisest, mida ajapikku on ettevõtlusse ühe enam juurde tulnud.

Seega statistikat tuleb tunnistada, aga paanikaks pole põhjust. Seda enam, et kõnealune uuring kajastab tagasivaatavalt ajavahemikku 2012 miinus paar-kolm aastat.

Arvestades aga kas või idufirmade (mille tegevus on ju tervikuna üksainus suur innovatsioon) esiletõusu viimasel ajal, võib uskuda, et selle aasta kohta tehtav uuring näitab taas innovaatilise tegevuse kasvu Eesti ettevõtete seas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 08:06
Otsi:

Ava täpsem otsing