Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seadusetegu nõuab aega

Vilja Kiisler, Risto Rüütel 29. mai 2014, 11:35

Apteegi asutamise piirangute ajutine pikendamine ühe aasta võrra viitab põhimõttelisele probleemile: seaduseandjale antud otsustamise tähtaeg oli liiga lühike, leiab advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Risto Rüütel.

Tervishoiu valdkond on selleks liiga keeruline, et vaid kuuekuulise aja vältel oleks võimalik turul põhimõttelisi ümberkorraldusi teha.

Mõni kuu tagasi oli apteegiturgu ümber korraldav seaduseelnõu olemas – see nägi muu hulgas ette tugevaid omandipiiranguid ning nn proviisorapteekide tekke ning jae- ja hulgimüügi täieliku eraldamise.  Kuid sellele avaldasid tugevat vastuseisu ka kõige tulisemad asutamispiirangute ärakaotamise pooldajad, nt konkurentsiamet.

Aeg maha. Sellises olukorras oli aja mahavõtmine, täiendavate analüüside kasuks otsustamine ja uue kompromissi otsimine täiesti põhjendatud. Liiga jäik regulatsioon ei võimaldanud aga anda riigikohtul seaduseandjale pikemat tähtaega. Sellepärast otsustas seadusandja mitte teha läbimõtlematult järske ümberkorraldusi turul, vaid võtta põhimõttelisemate muudatuste tegemiseks lisaaega. Seda ei saa ette heita ei eetiliselt ega õiguslikult.

Seaduseandja peaks saama otsustada ka õigusloome tempo, mõjuanalüüside vajaduse ja põhjalikkuse ning muu sellise üle. Mõnel ravimituru osalisel võis ju riigikohtu otsuse jõustumisega seoses olla mingid ootused, kuid üksikute ettevõtjate ärihuve ja ettevõtlusvabadust ei saa seada kõrgemale ühiskonna huvidest tervikliku ja rahva tervise huve kaitsva apteegituru korralduse järele. Kui pealiskaudsuse või kiirustamisega midagi ära rikutakse, siis vastutab selle eest küll seaduseandja, aga ühiskonnal sellest abi kui võimalus kellegi peale näpuga näidata.

Kahtlemata on riigikohtu otsus täitmiseks. Teisalt, riigikohus tunnistas põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks konkreetsed ravimiseaduse sätted, mitte ei kirjutanud seadusandjale ette, milline peaks olema tulevane apteegituru korraldus. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt poleks see olnud mõeldav. Seetõttu pole korrektne väita, et kehtestades mingi uue reeglistiku ravimiseaduses, eirab seaduseandja riigikohtu lahendit.

Kontekst loeb. Riigikohus andis hinnangu konkreetsele varasema apteegituru korralduse ühele aspektile – apteekide asutamispiirangule, ja seda tol ajal kehtinud ravimiseaduse kontekstis. Kui seadusesse kätketud  ravimite müügi korraldus on vahepeal muutunud, siis ei saa väita, et riigikohtu varasem lahend oleks kuidagi automaatselt uuele olukorrale laiendatav. Uue olukorra põhiseaduslikkus selgub alles selleks tarbeks algatatavas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2014, 09:33
Otsi:

Ava täpsem otsing