Eesti tööjõul napib õigeid oskusi

Väheneva sündivuse ja vananeva rahvastiku taustal on majanduse jätkusuutlikuks arenguks oluline iga inimese panus tööturul. Seetõttu soovitab Euroopa Komisjon paremini kaasata tööturult kauaks eemale jäänud inimesi: pikaajalisi töötuid, omakseid hooldavaid või osaliselt töövõime kaotanud inimesi. Viimase sihtgrupi tööellu tagasi toomiseks on juba algatatud töövõimereform, milleks on järgmise eelarveperioodi eurorahast kavandatud 169 miljonit eurot. Kuid reformi edukus sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudetakse inimesi koolituse ja tööturuteenuste abil tööleminekuks ette valmistada.

Tööhõive suurendamisel mängivad olulist rolli ka omavalitsused, kelle pakutavate teenuste hulka kuuluvad sotsiaal-, hooldus-, lastehoiu- ja transporditeenused. Kui omavalitsus suudab neid heal tasemel pakkuda, siis soodustab see inimeste tööle siirdumist. Komisjon soovitabki ühtlasi parandada omavalitsuste võimekust pakkuda neile ülesandeks pandud teenuseid, et need oleksid ühtlase kvaliteediga kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades.

Meie inimeste haridustase on suhteliselt kõrge. Kui aga vaadata numbrite taha, siis selgub, et ligi kolmandik tööjõust ei ole omandanud pärast gümnaasiumi lõppu ühtegi eriala ning suur osa kutsekooli või ülikooli lõpetajad ei tööta õpitud erialal. Seetõttu ei ole inimeste oskused ja haridustase vastavuses ettevõtete tegelike vajadustega. Kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks soovitab komisjon luua rohkem võimalusi täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks ning kutsehariduses kasutada oluliselt rohkem töökohapõhist õpet, mis seob õpingud paremini tulevase tööga.

Seega sõltub Eesti majandusedu tulevikus paljuski sellest, kui altid on täiskasvanud inimesed oma oskusi täiendama ning ümber õppima, kui hästi suudab haridussüsteem tööturu vajadustega kaasas käia ja kui targalt oskame oma inimesi tööturul rakendada.

Sellised Euroopa Komisjoni poolt kõigile ELi liikmesriikidele avaldatavad riigipõhised soovitused näitavad üldjoontes, millised muudatused on kõige vajalikumad majanduskasvu soodustamiseks ja riigi konkurentsivõime parandamiseks.

Rõhuasetused on eri riikides erinevad, ulatudes eelarvepuudujäägi vähendamisest ja pensionisüsteemide reformimisest kuni energiaturu arendamiseni. Ilmnevad ka riikide tugevad küljed, näiteks võrreldes teiste riikidega toetavad Eesti majanduskasvu nii korras riigirahandus kui ka soodne ettevõtluskeskkond.

Soovituste üks mõte on seegi, et kuna riigid sõltuvad majanduslikult üksteisest niikuinii, siis on kasulik teada, millises olukorras on su naabrid. Lisaks soovitakse nõnda jagada üleeuroopaliselt parimaid kogemusi ja julgustada nende abil reformide tegemist riikides, kus see muidu on sisepoliitilistel põhjustel raske.