Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Negatiivne intress toob odava laenu

    Negatiivse intressi hea külg on laenude odavnemine ettevõtjale, ent keskpanga võimalikul otsusel on ka mitu varjukülge, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Täna kogunevalt Euroopa Keskpanga istungilt võib tulla rahandusringkondades ärevusega oodatud miinusmärgiga intressimäära otsus. Isegi kui see tulemata jääb, on idee õhku visatud ja seda võidakse uuesti kaaluda tulevikus.Äripäeva hinnangul leevendaks negatiivne intressimäär deflatsiooniohtu Euroopas ja oleks sellisena positiivne. Deflatsioon on majanduse arengu pidur, ja pessimistlikumad eksperdid ongi juba Euroopa majandusele selle ohu pärast kümmet või lausa kahtekümmet aastat paigalseisu ennustanud. Ühelt poolt toidab deflatsioonitonti euro tugevus, teisalt aga paljude riikide eramajapidamiste suur laenukoormus, mis hoiab raha tarbimisse suunamast. Deflatsiooniohu vähendamine on keskpanga pädevuses ja negatiivne intress reaalne hoob selle saavutamiseks.
    Üks negatiivse intressi selgelt positiivne tulemus on laenude odavnemine. Ettevõtjale on see kahtlemata hea uudis: finantsvõimenduse kaasamise lihtsustumine toob ühemõtteliselt kaasa vahendite nappuse tõttu külmutatud plaanide elluviimise võimaluse. Laenamine on ettevõtjale mõttekas juhul, kui laenu kasutamine on odavam kui omavahendite kasutamine, negatiivne intress loob selle võimaluse suhteliselt lihtsa korrelatsiooni kaudu.
    Hea juures on ka halba. Kui pankade hoiustamise intressimäär muutub negatiivseks, viib see tõenäoliselt hulga raha eurotsoonist välja. Selle hea pool on euro mõningane nõrgenemine, mis aitab eurotsooni majandusel toibuda. Halb on aga see, et pole võimalik prognoosida, kui ulatuslikuks raha väljavool ulatub. Kui see osutub oodatust suuremaks, võib see anda tulemusi, mille pikaajalise halva mõjuga toimetulemiseks puudub keskpangal kiire reageerimise mehhanism. Raske on  ka määratleda, mis piirist alates muutub raha väljavool eurotsoonile ühemõtteliselt kahjulikuks.
    Oluline vastuargument on aga pensionifondide ja elukindlustajate ootuse petmine. Säästmise „karistamist“ ei ole eurotsoonis varem kogetud ning sellega on psühholoogilises plaanis raske toime tulla. Kaudselt läheks negatiivse intressimäära otsus kõigi pensionisäästjate huvide vastu, kelle pension jääb tulevikus oluliselt väiksemaks, kui see õigustatud ootuse põhjal võiks olla. See omakorda õõnestab usaldust pangandussüsteemi vastu. Isegi kui jaekliendi rahakott otseselt puutumata jääb, oleneb kommertspankade otsusest, kas kliendi hoiuste määra tuuakse allapoole või mitte või ohverdatakse mingi osa kasumist. Tõenäoliselt kaaluvad kommertspangad teenustasude suurendamist, et kasumlikkust säilitada. Klientidele on seda keeruline selgitada, mis tähendab pankadele keerulist juriidilist, tehnilist ja moraalset dilemmat.
    Küsitavused. Omaette küsimus on, kuivõrd negatiivne intress tarbimist soodustab ning – isegi kui soodustab – missugune on selle pikaajaline mõju. Tarbimise elavnemine aitab kahtlemata majanduskasvule kaasa, ent teiselt poolt on säästude olemasolu investeerimise eeldus. Laias plaanis on investeerimisvalmiduse suurenemist kahtlemata rohkem kasu kui lühiajalisest tarbimishoost. Investeerimissunni tekitamiseks aga ei piisa ainult hoiustamise mõttetuks muutmiseks, teine vajalik pool on investeerimisoskuste ja –teadmiste olemasolu.
    Praegu ei vea Euroopa majanduskasvu mitte niivõrd eksport, kuivõrd tarbimine ja investeeringud. Nende vahel mõistliku tasakaalu leidmine on keeruline ülesanne, mis ei kuulu enam üksnes Euroopa Keskpanga pädevusse, vaid eeldab aktiivset panust liikmesriikide valitsustelt.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Facebooki emafirma ületas ootusi ja valmistas pettumust üheaegselt
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.