Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enne seadus, siis kriminaalasi
Kuna bitcoin on kasvav valdkond, oleks siin vaja ebamäärasus asendada selgusega ning kehtestada konkreetsed regulatsioonid, leiab börsitoimetaja Rainer Saad.
Hiljuti lõppes Eestis esimene bitcoini kriminaalmenetlus krüptorahade müüja kasuks, sest puudus kuriteo koosseis. Kuna bitcoini ostmine ja müümine on reguleerimata, võib see kaasa tuua selle, et üha rohkem isikuid seisab silmitsi kriminaalasjaga.
Eesti esimene bitcoini kriminaalmenetlus lõppes selle pärast, et üksikute bitcoinide müümist ei saa pidada püsivaks majandustegevuseks. Kriminaalmenetlus sai alguse kahe bitcoini ehk ligi 2000 euro väärtuses tehtud müügitehingutest.
Politsei on tugevdamas kontrolli digitaalrahaga kauplemise üle ning see tähendab, et eraisikud võivad saada kuni 32 000 eurot trahvi ja kolm aastat vangistus. Politsei töö on küll hoida ära rahapesu, kuid reguleerimata bitcoini valdkond tekitab eelkõige rohkem küsimusi, kui annaks vastuseid.
Näiteks praegu on käsil ka teine juhtum, kus politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo nõuab veebilehe btc.ee haldajalt Otto de Voogdilt tõestust, et ta on end registreerinud kauplejana. De Voogd on rahapesu andmebüroo kohtusse kaevanud. Ta väidab, et btc.ee veebilehel ei saa bitcoinide otse kaubelda ning tegemist pole krüptorahade vahendusportaaliga. Määramatus tekitab jätkuvalt segadust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.