Ära karda väikest deflatsiooni

11. juuni 2014, 08:22

Lühiajaline väike deflatsioon ei tohiks ettevõtetele olulist ebastabiilsust põhjustada, leiab Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Käesoleva aasta mais langes tarbijahindade aastane tõus euroalal 0,5%ni, mis on suurendanud muret deflatsiooni ehk hinnataseme alanemise pärast. Samas, tarbijad ei muretse tavaliselt liiga madala hinnatõusu võii hinnalanguse pärast. Eesti inimestele on peamine majandusprobleem just hinnatõus. See kehtib ka enamiku teiste euroala riikide kohta. Üksnes suurimate majandusraskustega riikide, Kreeka, Sloveenia, Küprose ja Hispaania elanikele on tähtsamad muud majandusega seotud probleemid.

Miks siis üldse deflatsiooni pärast muretseda, kui tarbijatele hinnalangus peaaegu alati meeldib? Esiteks, kui hindade langusega koos vähenevad ka ettevõtete ja eraisikute sissetulekud, on võlgu raskem tagasi maksta. See omakorda vähendab perede, ettevõtete ja valitsuste tarbimis- ja investeerimisvõimalusi. Teiseks võib püsiv deflatsioon süvendada ootust, et hinnalangus jätkub ka tulevikus. Tarbijatel ja ettevõtjatel on selles olukorras otstarbekas suuremaid kulutusi edasi lükata, ent see vähendab juba niigi väikest nõudlust. Kolmandaks on deflatsiooni oludes keerulisem majandust rahapoliitika abil elavdada, kuna niigi väga madalate intressimäärade edasise alandamise mõju on hinnalanguse tõttu piiratud.

Kuidas saavad keskpangad deflatsiooni vältida? See oleneb deflatsiooni tekke põhjustest. Kui deflatsioon tuleneb peamiselt toormehindade langusest nagu praegu, on keskpankade võimalused piiratud. Sageli on toormehindade kõikumine ajutine. Lisaks on näiteks energiahindade langus kütuseid importiva euroala majandusele kasulik ning tänu madalamatele energiahindadele on euroala tarbijatel rohkem raha muude ostude jaoks.

Olukord on teistsugune, kui deflatsioon peegeldab väikest nõudlust. Sellisel juhul kasutavad keskpangad majanduse elavdamiseks ja inflatsiooni kiirendamiseks aktiivselt rahapoliitilisi meetmeid, näiteks intresside langetamist, likviidsuslaenude andmist pankadele ja finantsvarade kokkuostmist. Euroala keskpangad on kõiki neid meetmeid seni rakendanud. Euroopa Keskpanga nõukogu juuni istungil otsustati intressimäärasid veelgi alandada ja pakkuda pankadele laene, et soodustada laenuandmist reaalsektori ettevõtetele. Hetkel vähendab aga nende meetmete mõju mitme euroala riigi pangandussektori nõrkus. Selle probleemi peavad eeskätt lahendama panga omanikud või nende riikide valitsused.

Mida tähendab deflatsioon ettevõtjale? Arvestades, et seni on Eesti majandust iseloomustanud kasvuspurtide vaheldumine aeglase kasvu või languse perioodidega, ei tohiks lühiajaline väike deflatsioon ettevõtetele olulist ebastabiilsust põhjustada. Siiski on mõistlik meeles pidada, et võimalus hinnakasvu abil käivet suurendada on praegu kehvem kui mõnel varasemal aastal. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2014, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing