Kommunikatsioonijuht  kaasa otsuse sündimisse

Arusaam, et kommunikatsioonil peaks ettevõtte juhtimises olema strateegiline osa, on visa juurduma. Viimase kuu aja jooksul leiab ajakirjandusest väiteid, et Eesti ei  suuda kliendile või organisatsioonile pakkuda tasemel nõustamist.

Kuus aastat välisturgudel toimetanud George Zhordania kirjutab, et Eesti tooted ja teenused pole kehvemad kui rahvusvaheliste konkurentide omad, kuid viimaste kasuks räägib parem kommunikatsioon.

Veelgi suurem kivi PR-inimeste kapsaaeda lendas seoses Swedbanki katsega sulgeda Haapsalu kontor. Mitmel pool meedias on leitud, et kõik oleks korras, kui vaid kommunikatsioonitöö olnuks hästi tehtud.

Kus on probleem? Kas need vead pole mitte selle tagajärg, et kommunikatsioonijuhtidelt ootavad ettevõtjad endiselt vaid „selgitustööd“ ja halvimal juhul  „jamade valgeks rääkimist“?

Sel aastal korraldas MSMeedia enam kui saja Eesti ettevõtte seas kommunikatsiooniteenuste kasutamise uuringu, mis näitas, et kõige olulisemaks funktsiooniks peavad vastajad organisatsiooni või tema juhi nähtavust ajakirjanduses. Ettevõtjad ootavadki suhtekorraldajatelt ennekõike meediasuhtlust.Läänemaailmas on omaks võetud arusaam, et enam ei  saavuta edu organisatsioonid, mille juhid seavad kommunikatsioonieksperdi fakti ette: „Siin on sõnum, mine ja jaga seda.“ Edukad on hoopis need, kus juht konsulteerib kommunikatsioonijuhiga varakult, et välistada ühiskonna ootuste seisukohalt küsitavate otsuste langetamine. 60% USA kommunikatsioonijuhtie USAs teeb  oma   tööd tippjuhi meeskonnas.

Parim sõda on ärahoitud sõda. Swedbanki kontorite sulgemise plaani puhul tasub küsida, kui palju said valdkonna eksperdid nõu anda küsimuses, kas sulgemine on kooskõlas ühiskonna ootustega. Või jäi nende ülesandeks vaid „otsus avalikkusele edastada“. Viimase puhul on kerge järeldada, et nad ei saanud hakkama. Kommunikatsioonijuht aga saab anda oma panuse ainult siis, kui talle ei jää ettevõttes pelgalt avalikkusele „otsuste edastamise“ roll. Parim sõda on ärahoitud sõda. Headest strateegilise kommunikatsioonitöö tulemustest me avalikkuses tavaliselt ei kuulegi.