Kutse- ja töötamise registri võiks siduda

1. juulist peavad kõik tööandjad oma töötajad maksu- ja tolliametis registreerima, kasutades selleks töötamise registrit. Kasusaajatena nimetatakse seejuures haigekassat (ravikindlustuse määramiseks), töötukassat (töötuna arvele võtmiseks, arveloleku lõpetamiseks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise määramiseks), sotsiaalkindlustusametit (töötamise fakti kontrollimiseks), politsei- ja piirivalveametit (välismaalaste töötamise tingimuste järelevalveks), maksu- ja tolliametit (maksukohustuse täitmise kontrollimiseks) ning lõpuks töötajat, kes saab kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud ning kas temale tehtud väljamaksed on deklareeritud ning maksud tasutud.

Kutsekojal on plaanis teha ettepanek siduda töötamise register ka kutseregistriga. Ettevõtja saaks siis töötaja värbamisel kutseregistrist automaatselt teavet tulevase töötaja kehtivate kutsetunnistuste ja seeläbi tema ametialase pädevuse kohta. Alates 2001. aastast, kui jõustus kutseseadus, on väljastatud 88 496 kutsetunnistust, neist kehtib 66 382. Valdavalt on inimesel mitte rohkem kui üks kutsetunnistus. Seega on kutsetunnistus umbes kümnendikul Eesti tööealisest elanikkonnast.

Töötaja kutsetunnistuse olemasolust huvitumine on praegu kutsealati erinev. Nendel kutse- või tegevusaladel, kus tööleasumine on seadusega reguleeritud, on huvi iseenesest mõistetav. Muudes valdkondades sõltub see rohkem konkreetsest tööandjast, organisatsioonikultuurist või kutseala sisestest kokkulepetest. Näiteks Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on kutseala siseselt kehtestanud kutsetunnistuse olemasolu nõude, kuigi otseselt ühestki seadusest see ei tulene. Sagenemas on ka praktika, kus riigihangetel osalemise eelduseks või eeliseks on vastava valdkonna kutsetunnistuse olemasolu.