Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venelastel on huvi Rail Balticu vastu

    Helsingi ja Tallinna tunneli ning kaude ka Rail Balticu plaanidele on juba ammu kaasa mõelnud ka vene spetsialistid, meenutab ühingu BaltiRail (Helsingi) juhatuse liige Ago Vilo.

    Kui praeguses BaltiRailis 1990. aastate keskel esimesi projektmaterjale Helsingi-Tallinna tunneli kohta kokku hakati panema, oli Soome kolleegidel, kes harjunud vaid oma „põhjakaljuga", kõhklemist paleosoikumi (pool)kaljupinnastes tunnelite ehitamise osas Eesti poolel. Kahtluste hajutamiseks soovitasin arvesse võtta ka Peterburi tunneliehitajate kogemusi samades kivimites, sealse metroo ehitamisest. Geotehnilistelt omadustelt on need praktiliselt identsed.
    Nii lõidki meie tegevuses aeg-ajalt kaasa ka vene spetsialistid. Kes ühtlasi tõstatasid ka idee Peterburi piirkonna kui suure tööstusala ühendamisest tulevikus kavandatava euroraudteega. Sest peatselt oli selge, et tunneli tähtsus on märksa suurem, kui ainult kahe naaberlinna ühendamine.
    Ühiselt pakkusime välja perspektiivse lahenduse, et Peterburist algav uus euroopa laiusega raudtee hakkaks tunnelisuudmeni kulgema piki Soome lahe põhjakallast, kus see aitaks elustada ka seda suhteliselt tagasihoidlikumalt hõlvatud ala (praegune raudtee kulgeb märksa põhja pool). Tekkis ühishuvi nii Soome kui Vene poolel.
    Kui Rail Baltic ükskord Tallinnani jõuab, siis ei peaks aga ületamatuks takistuseks olema ka praeguse Tallinna-Narva raudtee osaline ringiehitamine ja kohendamine ka euroopa tavalaiusele. Säilitades vajaduse korral idatransiidi jaoks ka n-ö vene laiuse.
    Autor: Ago Vilo, Peep Talimaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.