Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palolt praamidele vale suund

    Valitsus on teinud vale pöörde. Mandri ja saarte vaheliste liinide opereerimise hange tuleks välja kuulutada alles pärast seda, kui riik on otsustanud endale laevad osta.

    Meelemuutuse koalitsiooni järjekordne meelemuutus jätaks maksumaksjad ilma võimalusest maksta mandri ja saarte vahelisele praamiliiklusele praegusest vähem peale. Kabinetivaikuses kokku lepitu tagaks sisuliselt senistele praamikuningatele uue lepingu ja taas aastateks piiramatu võimu Väinamerel.
    Äripäeva hinnangul on valitsus teinud vale pöörde, loobudes eelmise majandusministri Juhan Partsi plaanist soetada parvlaevad riigile. Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide opereerimise hange tuleks välja kuulutada alles pärast seda, kui riik on otsustanud endale laevad osta.
    Valitsuse neljapäevane seisukoht, et praamlaevade opereerimise hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt neli laeva) on väga kasulik Vjatšeslav Leedole ja Olav Miilile. Sellistel tingimustel võivad nad ennast enam-vähem sajaprotsendiliselt näha alates 2016. aastast veel vähemalt kümnel aastal mandri ja saarte vahel seilamas. Selline tingimus hoiaks võimalikud konkurendid eemal.
    Riigifirma ei peaks opereerima. Majandusminister Urve Palo oleks pidanud selgelt välja ütlema, et ta ei taha jätkata Partsi plaaniga, vaid soovib jätkata Leedo ja Miiliga senist koostööd. Ning põhjendada ära, miks see on riigile kasulik. Praegu aga mingeid argumente pole esitatud ja tegelikult üritatakse hämada. See, et riigifirma Tallinna Sadam pannakse operaatori leidmise konkursil osalema, on täiesti mõttetu. See on pigem PR-trikk, et üritada otsust näidata positiivses valguses, justkui tooks see hankel kaasa konkurentsi. Laevade opereerimisega riigifirma küll tegelema ei peaks. Ent riik võiks Tallinna Sadama kaudu laevu omada.
    Ühelt poolt pole ju praamiliiklusele kui teenusele praegu midagi ette heita. Laevad sõidavad, liiklemine on muutunud mugavamaks. Samas puudub võrdlusmoment, milline oleks olnud praamiliikluse areng, kui võimalike operaatorfirmade vahel oleks juba varem konkurents kujunenud. Või kas sama kvaliteediga teenust oleks riik saanud odavamalt, säästes aastas miljoneid eurosid.
    Keeruline äriahel. Praegu kuuluvad parvlaevad erafirmadele, kes neid omakorda teistele erafirmadele välja rendivad ja riik maksab laevaliini operaatorile dotatsiooni, millest suurem osa läheb praamide omanikfirmadele. Selle keerulise äriahela on lehes lahti kirjutanud Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv. Konkurentsi kui sellist pole, sest laevad kuuluvad ühele ettevõtjate seltskonnale ja opereerimine pole üldse oluline. Olulised on laevade kapitalikulud ja Partsi väitel saab riik saab laevad kätte odavamalt, kui praeguste praamide omanikele makstes.
    Kuigi tõsiselt ei saa võtta minister Palo tagantjärele otsitud põhjusena tunduvat muret, et äkki ei saa riik laevu õigeks ajaks valmis. Esiteks on võimalik lepingut mõnevõrra pikendada, kui on ajapikendust vaja. Märksa tõenäolisem on aga variant, et riigi selge otsus osta praamlaevad jätaks uute laevade ehitamise hoopis tagaplaanile. Küllap läheksid sellisel juhul kaubaks lihtsalt olemasolevad praamlaevad.
    Näib, nagu minister Palo oleks jäänud Leedole alla, nagu ka mitu majandusministrit enne teda, kuid ühe erinevusega. Kui Meelis Atonen ja Juhan Parts langesid pärast seda, kui püüdsid Leedo monopoli lõhkuda, siis Palo andis alla võitluseta.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.