Palolt praamidele vale suund

1185-aripaev 16. juuni 2014, 08:16

Valitsus on teinud vale pöörde. Mandri ja saarte vaheliste liinide opereerimise hange tuleks välja kuulutada alles pärast seda, kui riik on otsustanud endale laevad osta.

Meelemuutuse koalitsiooni järjekordne meelemuutus jätaks maksumaksjad ilma võimalusest maksta mandri ja saarte vahelisele praamiliiklusele praegusest vähem peale. Kabinetivaikuses kokku lepitu tagaks sisuliselt senistele praamikuningatele uue lepingu ja taas aastateks piiramatu võimu Väinamerel.

Äripäeva hinnangul on valitsus teinud vale pöörde, loobudes eelmise majandusministri Juhan Partsi plaanist soetada parvlaevad riigile. Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide opereerimise hange tuleks välja kuulutada alles pärast seda, kui riik on otsustanud endale laevad osta.

Valitsuse neljapäevane seisukoht, et praamlaevade opereerimise hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt neli laeva) on väga kasulik Vjatšeslav Leedole ja Olav Miilile. Sellistel tingimustel võivad nad ennast enam-vähem sajaprotsendiliselt näha alates 2016. aastast veel vähemalt kümnel aastal mandri ja saarte vahel seilamas. Selline tingimus hoiaks võimalikud konkurendid eemal.

Riigifirma ei peaks opereerima. Majandusminister Urve Palo oleks pidanud selgelt välja ütlema, et ta ei taha jätkata Partsi plaaniga, vaid soovib jätkata Leedo ja Miiliga senist koostööd. Ning põhjendada ära, miks see on riigile kasulik. Praegu aga mingeid argumente pole esitatud ja tegelikult üritatakse hämada. See, et riigifirma Tallinna Sadam pannakse operaatori leidmise konkursil osalema, on täiesti mõttetu. See on pigem PR-trikk, et üritada otsust näidata positiivses valguses, justkui tooks see hankel kaasa konkurentsi. Laevade opereerimisega riigifirma küll tegelema ei peaks. Ent riik võiks Tallinna Sadama kaudu laevu omada.

Ühelt poolt pole ju praamiliiklusele kui teenusele praegu midagi ette heita. Laevad sõidavad, liiklemine on muutunud mugavamaks. Samas puudub võrdlusmoment, milline oleks olnud praamiliikluse areng, kui võimalike operaatorfirmade vahel oleks juba varem konkurents kujunenud. Või kas sama kvaliteediga teenust oleks riik saanud odavamalt, säästes aastas miljoneid eurosid.

Keeruline äriahel. Praegu kuuluvad parvlaevad erafirmadele, kes neid omakorda teistele erafirmadele välja rendivad ja riik maksab laevaliini operaatorile dotatsiooni, millest suurem osa läheb praamide omanikfirmadele. Selle keerulise äriahela on lehes lahti kirjutanud Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv. Konkurentsi kui sellist pole, sest laevad kuuluvad ühele ettevõtjate seltskonnale ja opereerimine pole üldse oluline. Olulised on laevade kapitalikulud ja Partsi väitel saab riik saab laevad kätte odavamalt, kui praeguste praamide omanikele makstes.

Kuigi tõsiselt ei saa võtta minister Palo tagantjärele otsitud põhjusena tunduvat muret, et äkki ei saa riik laevu õigeks ajaks valmis. Esiteks on võimalik lepingut mõnevõrra pikendada, kui on ajapikendust vaja. Märksa tõenäolisem on aga variant, et riigi selge otsus osta praamlaevad jätaks uute laevade ehitamise hoopis tagaplaanile. Küllap läheksid sellisel juhul kaubaks lihtsalt olemasolevad praamlaevad.

Näib, nagu minister Palo oleks jäänud Leedole alla, nagu ka mitu majandusministrit enne teda, kuid ühe erinevusega. Kui Meelis Atonen ja Juhan Parts langesid pärast seda, kui püüdsid Leedo monopoli lõhkuda, siis Palo andis alla võitluseta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. June 2014, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing