Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    100 päeva ministrina

    Saja päeva jooksul taristuministrina on mulle selgeks saanud, et suurte teemade kõrval vajavad senisest enam tähelepanu inimeste igapäevamured, kirjutab minister Urve Palo.

    Majandusminister saab siin palju ära teha. 100 päevaga ei ole küll võimalik muuta kogu Eesti majanduse struktuuri, kuid saab hoo sisse anda olulistele algatustele.
    Üsna pea jõuab valitsusse eelnõu, millega on kavas oluliselt piirata tarbimislaenude reklaamimist. Ettevõtjate senine tarbijakrediidi reklaamimine on tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikult on aga sageli vastupidi. Tarbimislaenude tõttu on makseraskustesse sattunud enam kui 30 000 inimest ehk sama palju, kui on elanikke Võrumaal. Kiirlaen on praegu trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.
    Kavandatavad muudatused ei lahenda inimeste finantsprobleeme, küll aga on eesmärk emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine. Eelnõu järgi keelatakse televisioonis, raadios ja internetis tarbijatele pakutava krediidi (ehk konkreetse rahasumma laenamise) reklaam. Just neis kanalites on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav, sest sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga. Laenuteenuse pakkuja kodulehel jääb reklaam lubatuks, samuti trüki- ja välimeedias, kuid piirangutega.
    Teiseks piiratakse tarbijakrediidi reklaami sisu. See tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot, nagu teenuse osutaja nime ja kontaktandmeid, intressimäära ja lepingu kestust, krediidi kulukuse määra, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega jm.
    Oktoobris on plaanis tutvustada eri stsenaariume riiklikult toetatavate üürielamute rajamiseks. Kutsusin enne jaanipäeva kokku ettevõtjate, omavalitsuste ja ülikoolide esindajad, kes ühiselt tõdesid, et üüriturg ei ole Eestis tööle hakanud ja ilma riigi abita seda ka ei juhtu. Töögrupi liikmed leidsid üksmeelselt, et teemaga tuleb edasi tegelda ning juba esimesel kohtumisel esitati hulk ettepanekuid.
    Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on eluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem. Meie õpetajate töötasu alammäär on 800 eurot kuus, millest õpetaja saab kätte 637 eurot. Tallinnas näiteks maksab kahetoalise korteri üürimine 300-500 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Seega praeguste üürihindade juures õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa. Samal palgatasemel või madalamalgi on veel paljud teised spetsialistid, näiteks lasteaiaõpetajad, meditsiinipersonal, politseinikud jt.
    Eluasemeprobleemid ei puuduta ainult linnu, vaid sellel on ka väga tugev regionaalne mõju. Ettevõtjatele on laienemiseks asukohti valides muu hulgas oluline, et kohapeal oleks saada piisavalt tööjõudu. Samuti on sobivate elupindade puudumine probleemiks maale õpetajate, omavalitsusspetsialistide jt värbamisel. Eluasemete olemasolu on oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes. Üürisektori arendamisega on võimalik vajalikesse kantidesse tööjõudu kokku tuua ning see suurendab ka tööjõu liikuvust Eesti sees.
    Suve jooksul peaks konkreetsed lahendused välja töötama ka pangateenuste kättesaadavuse küsimustega tegelev töögrupp. Pangateenuse vähenemise trend maapiirkondades jätkub ja on jõudnud juba piirkonnakeskustesse. Lisaks eraklientidele puudutab see valusalt ka kohalikke ettevõtjaid.
    Pankade soov kulusid optimeerida on arusaadav. Nende senine töö inimeste õpetamisel ja suunamisel internetipanka kasutama on tunnustamist väärt. Kuid koostöös riigi, omavalitsuste ja miks mitte ka kaubandus- ja postisektoriga saame tagada parema teenuse maapiirkondades ja võib-olla tulevikus ka äärelinnades.
    Teadsin juba enne ministriametisse asumist, et suurim väljakutse saab olema parvlaevaliikluse korraldamine mandri ja kahe Eesti suurema saare vahel. Pean õigeks riigi poolt laevade kui kriitilise taristu omamist, kuid mul ei olnud piisavalt ajaruumi protsessi läbiviimiseks soovitud moel. Seega tuli valida kindel tee – kui riik jõuab ise laevad valmis ehitada, on suurepärane. Kui mitte, tagab saarte elanikele elutähtsa teenuse operaatorhange.
    Oleme koostöös Läti ja Leeduga saanud üle paigalseisust Rail Balticu rajamisel ja jõudnud nii kaugele, et peagi allkirjastame aktsionäride leppe ja asutame ühisfirma. See on alus, millelt edasi liikuda rahastustaotluse esitamiseks ja hiljem ka raudtee ehitamiseks.
    Teletorn on Eesti iseseisvuse üks sümbolitest ja elutähtsa teenuse osutamise objekt, mis peaaegu oleks maha müüdud. Eriti on teletorn Eestile oluline julgeolekust lähtuvalt. Ukraina sündmuste valguses tõusetus see teema teravalt, tõestades taas kord, kui oluline on objektiivse info levi ning kui tähtis on, et riik haldaks selle infrastruktuuri.
    Autor: Peep Talimaa, Urve Palo
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.