Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhatuse liikmed ebavõrdses seisus

Merlin Salvik, Peep Talimaa 14. juuli 2014, 10:07

Kui inimesi käsitletakse võrdsetena kindlustusmakse tasumisel, tuleb neid kohelda võrdselt ka hüvitise maksmisel, kirjutab vandeadvokaat Merlin Salvik töötuskindlustuse seadusest.

Töötuskindlustuse seaduse muudatused rikuvad inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet ja sotsiaalseid põhiõigusi. Tekkinud on olukord, kus ettevõtlike inimeste eest makstakse küll töötuskindlustusmakseid, kuid mingit hüve nad vajaduse korral ei saa.

Hiljuti jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused tekitasid ettevõtjatele ootamatu probleemi. Nii ei võeta töötuna enam arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. Ühtlasi kaotavad juhatuse liikmed ka kõik töötu sotsiaalsed hüved, sh töötuskindlustuse hüvitise.

Seadusemuudatus vastandab jõuliselt tavatöötajaid ning töötajaid, kes ühtlasi täidavad ka juhatuse liikme kohustusi, kas siis ettevõttes või näiteks oma firmas. Kindlustushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile töötajatele, kuid hüvitise saavad ainult need, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed. Piltlikult öeldes on kõik inimesed on kohustud ostma bussipileti, kuid sõita saavad ainult need, kellel on jalas sinist värvi kummikud. Punaste kummikutega inimesed aga peavad kõndima bussi kõrval jala.

Kui inimesi käsitletakse võrdsetena kindlustusmakse tasumisel, siis tuleb neid kohelda ühtmoodi ka kindlustushüvitise väljamaksmisel. Seega peaks juhatuse liikmed kas vabastama töötuskindlustuse maksete tegemisest või siis võrdsustama nende sotsiaalsed hüved töötajatega, kes ei ole juhatuse liikmed.

Sotsiaalsed põhiõigused tagavad inimesele asendussissetuleku töötuse perioodil ning abi tööturule naasmisel erinevate tööturuteenuste kaudu. Seadusemuudatus lõi aga olukorra, kus tuhanded inimesed jäetakse ilma töötu sotsiaalsetest hüvedest. Kontrollipalvega õiguskantsleri poole pöördunud Teenusmajanduse Koja hinnangul on see vastuolus nii ettevõtlusvabaduse põhimõtete kui põhiseadusega, sest piirab inimese põhiseaduslikku õigust saada riigilt abi olukorras, kus inimene seda vajab. Keeldumise põhjus on seejuures formaalne – oma ettevõtlusvabadust teostanud inimene on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena.

Kuna tihti ei saa alustavad ettevõtjad rahanappuse tõttu maksta juhatuse liikme tasu ega ka dividende, siis viiakse nad sellega äärmuslikku olukorda, kus osaühingu ainuosanik peab töötuskindlustuse hüvitise saamiseks likvideerima talle kuuluva osaühingu või siis valima juhatuse liikmeks variisiku.

Ettevõtlusorganisatsioonid juhtisid probleemile tähelepanu ka eelnõu menetluse käigus, kuid riik jättis märkused arvestamata.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. July 2014, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing