Õpilasfirma laob ettevõtjale vundamenti

Eesti noortel on gümnaasiumis ja peagi ka põhikoolis muu hulgas võimalik omandada ettevõtlusteadmisi. Euroopa Komisjon on avaldanud ekspertarvamusi, et üks tõhusamaid viise selleks on õpilasfirma programm.

Euroopa riikides, kus õpilasfirma programmiga on noori haritud juba pikemat aega, on viidud ühtlasi läbi hulk uuringuid, et saada lisaks eksperthinnangutele ka tegelikke tõendusi programmi positiivse mõju kohta ettevõtlusele tulevikus. 

Tähelepanuväärsemad uuringud on tehtud Suurbritannias Young Enterprise UK 50. aastapäevaks ja Rootsis, kus programm on kasutusel alates 1980. aastast. Mõlemal juhul on tegu suure valimiga ning on olemas ka adekvaatsed kontrollrühmad. Rootsi uurijad rõhutavad eriti, et uuringus pöörati suurt tähelepanu sellele, et tulemustes kajastuks just ettevõtlusõppe, mitte aga mingite muude tegurite mõju. Nad on valinud teaduslikel alustel kontrollrühma, kellel on olnud sama suur tõenäosus programmis osaleda, kuid neil ei ole seda võimalust olnud. Suurbritannias valib programmi kool ning kõik piirkonnas elavad noored osalevad ka õpilasfirmas.

Nii rootslaste kui brittide tulemused näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud alustavad suurema tõenäosusega ettevõtlusega ning nende ettevõtted maksavad konkurentide omadest kõrgemat palka. Suurbritannias on oma ettevõte 42,4% vilistlastest kontrollrühma 26,4% vastu. Rootsis tõuseb oma ettevõtte avamise tõenäosus 24%. Britid toovad ühtlasi hulga näiteid vilistlaste seeriaettevõtlusest: üks ettevõte vahetatakse teise idee vastu, kui see tundub olevat perspektiivikam.

Tulemustele omab mõju kindlasti seegi, et uuringuriikides annab igale õpilasfirmale nõu lisaks õpetajale ka ettevõtluskogemusega mentor.

Mõlemad uuringud näitavad sedagi, et programmi läbinute hulgas on töötuse tase madalam, sissetulekute tase kõrgem ka töötajana ning neist saavad suurema tõenäosusega juhid. Samas näitab Rootsi uuring, et vabatahtliku programmi korral on sageli programmis osalejate koolihinded teistes ainetes kontrollrühmast madalamad. Siiski ei ole nende ülikoolihariduse saamise määr väiksem. Hilisemat edu seostavad uurijad selliste oskuste omandamisega nagu püsivus, loovus ja tulevikku vaatav käitumine.

Kuna õpilasfirma programmis ongi tihti edukad akadeemiliselt väiksema huviga noored, on see suurepärane võimalus ka suurlinnadest kaugemal olevatele või äärelinnakoolide, et aidata kaasa oma õpilastel elus edukalt hakkama saada.

Eestis oleks taolist uuringut praegu väga raske läbi viia, kuna varasematel aastatel on õpilasfirmades valdavalt tegutsenud vabatahtlikud noored, see aga võib tähendada nende loomupärast suuremat ettevõtlikkust. Sama kehtib enamasti ka teiste meil ettevõtlikkust arendavate programmide kohta.