Asendustegevus ei arenda

1185-aripaev 28. juuli 2014, 07:03

Nii Arengufond kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on astunud selgelt üle joone, kus ettevõtluse arengu asemel kindlustatakse iseenese heaolu.

Toetuste jagamiselt nõustamisteenuse osakaalu kasvatamise suunas pöörata plaanivale EASile võiks anda kiire soovituse. Kõigepealt võiksid nad anda nõu panna kinni Arengufond ning seejärel asuda ka ennast koomale tõmbama.

Toimetuse arvates on nii Arengufond kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus astunud selgelt üle joone, kus ettevõtluse arengu asemel kindlustatakse iseenese heaolu ja leiutatakse selleks sobivad asendustegevusi. Sellise hinnaga muutub ettevõtjatele mõeldud nõustamisteenus maksumaksjale ehk sellele samale ettevõtjale väga kalliks.

Sobiv hetk muudatusteks. EAS on saanud hiljuti nii uue nõukogu kui ka uue juhi Hanno Tombergi. Juhivahetus ootab ees ka Arengufondi, kuna Tõnis Arro lahkub sellelt kohalt. Lisaks ei ole veel sisuliselt pihta hakanud Euroopa Liidu käesolev rahastusperiood, mis antud asutuste tegevust suuresti määrab. Seega on praegu igati soodne hetke suuremateks muudatusteks.

Äripäev tõdes juba kaks aastat tagasi oma juhtkirjas, et riigi ülesanne ei ole tegeleda riskikapitaliinvesteeringutega, vaid luua ettevõtluseks võimalikult soodsad tingimused. Mõistlikum oleks investeerimiseks ette nähtud raha konkursi korras erafondide kätte anda, mis võimaldaks kaasata paremaid spetsialiste. Suured tegevuskulud, kallid büroopinnad, lõputud dokumendihulgad ja uhked publikatsioonid mitte ei edenda Eesti majandust, vaid põletavad maksumaksja raha, võttis toimetus toona kokku eeskätt iseenese heaolu nautiva Arengufondi tegevuse.

Vahepeal on fond küll kolinud väiksemale pinnale, ent erinevalt varem lubatust on bürooruumide kulud majandusaasta aruande järgi ikkagi kasvanud. Samuti on sama töötajate arvu juures 2013. aasta tööjõukulud umbes 27% suuremad kui aasta varem. Veerandi jagu palgatõusu maksumaksja raha eest, pole paha. Seega kehtib eeltoodu praegugi.

Tõsi küll, kuniks Eesti veel Euroopa ühiskassast ettevõtluse arendamiseks raha saab, on vaja ka kedagi, kes seda raha jagaks. Aga see võiks ollagi siis EASi ainus tegevus. Tehku seda siis hästi ja hoolega, et pärast ei peaks jälle ettevõtjad EASi eksimuste tõttu toetusraha tagasi maksma hakkama.

Vastutustundetu laienemine. Olukorras, kus euroraha hulk Eestis edaspidi kindlasti väheneb, on topelt vastutustundetu asuda koomaletõmbamise asemel asendustegevusi otsima või organisatsiooni laiemaks paisutama. Kogu selle kupatuse ülalpidamine on ju ikkagi maksumaksja õlul, kellel pealegi toetustest ja teenustest  suuremat kasu ehk polegi.

Näiteks joonistus hiljuti tutvustatud analüüsi kokkuvõttest välja, et ettevõtjate huvi toetuste vastu on märgatavalt vähenenud. (Kahtlemata on ettevõtja jaoks olulisem kas või see, et saada pangast soodsatel tingimustel laenu.) Ning kui toetused on mõjunud positiivselt ettevõtete müügitulule, töötajate arvule ja tööjõukuludele, siis samas on need mõjutanud negatiivselt ettevõtete lisandväärtust töötaja kohta. Kuna just tootlikkuse kasv on üheks majanduskasvu aluseks, näitab see, et ilma toetuseta oleksid ettevõtted teinud võib-olla majanduslikult märksa edasiviivamaid otsuseid.

Samuti tuli välja, et kõige vähem mõjusad on olnud ekspordi- ja innovatsioonitoetused. Seega taas kaks valdkonda, mis on arengu veduriteks.

Erasektor nõustab. Sellises olukorras ei ole õigustatud hakata rõhuma riikliku nõustamisteenuse olulisusele. Ettevõtjad, kes nõu tahavad, saavad seda oma raha eest ka erasektorilt tellida. Miks mitte ka nende samade spetsialistide käest, kui nad on EASist erasektorisse suundunud ja ettevõtjatena oma tarkust ja kogemusi jagavad.

Kui aga tõepoolest riik peab oluliseks maksumaksja palgal hoida ettevõtlusnõustajaid välismaal, siis on võimalik nende tegevust korraldada näiteks saatkonna kaudu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. July 2014, 13:18
Otsi:

Ava täpsem otsing