Päris sularahata veel ei saa

Finance Norway ettepaneku taustal muuta Norra kuue aastaga sularahavabaks riigiks on põhjust lisada, et Rootsigi liigub samm sammult samas suunas ning osaliselt näiteks ka Nigeeria. Eestiski on juba praegu sularahamaksete osakaal väike, kuid päris ilma me veel hakkama ei saa.

Kogu pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest näiteks moodustas sularahamaksete maht Eesti Panga andmetel tänavu aprillis 0,04% ja maksete arv 0,1%. Ajas on nende osakaal pidevalt kahanenud. Eesti on nende numbritega juba mõnda aega Euroopas esirinnas.

Kahjuks ei oska öelda, kui suured või väiksed on Norras ja Nigeerias samad numbrid, kuid kindlasti on sularahamaksete vähenemine suurendanud inimeste ja ettevõtete turvalisust ning vähendanud finants- ja maksukuritegevust.

Pidevalt arenevad erinevad elektroonsete maksete lahendused, mis loodetavasti teevad ka turul kartuli ja maasikate eest maksmise tehingud inimesele lihtsaks. Ja mis peamine - ka odavaks. Seni, kuni elektroonsed makselahendused ei ole kättesaadavad kõigile (see võib jääda hinna või oskuste taha), jätkub aga nõudlus sularahamaksete järele.

Sularahateenusel on hind ja nii tuleb nõudluse vähenedes leida lahendus ka kulude vähendamisele, sest sularaha käitlemine on ettevõtetele ja eraisikutele palju kallim elektroonsete maksete käitlemisest. Seega tekib omakorda küsimus, kas sularahateenuse kättesaadavus saab olla samal tasemel tagatud ka mahtude vähenedes.

Finance Norway ettepanek sularahavaba riigi tekkimiseks on sularahamaksete vähenemise trendi jälgides kindlasti finantssektori huvides ning aitab ka riigil ettevõtete ja eraisikute maksudistsipliini parandada. Kas selle initsiatiiviga aga õnnestub ka inimeste ja ettevõtete makseharjumusi muuta ning kas suudetakse pakkuda piisavalt mõistliku hinnaga alternatiivseid makselahendusi nii, et Norra saab esimese riigina maailmas 100% sularahavabaks, jääb meile näha.