Venemaa jääb kaotajaks

Üks tont käib ringi mööda finantsturge – majandussanktsioonide tont. Ajal, mil mitmed Lääne-Euroopa ning USA börside indeksid kauplevad kõigi aegade tipptasemete lähedal, on investorid Venemaa-Ukraina konflikti taustal üha murelikumad. Venemaa käitumine on muutunud äraarvamatuks, kohati lausa pööraseks, mis on kaasa toonud tema vastu suunatud majandussanktsioonide laine.

Finantsturgudele ei meeldi ebakindlus. Suurenenud geopoliitiliste riskide taustal on seetõttu üsna üllatav aktsiaturgude viimaste kuude väga tugev esinemine. 2014. aasta esimese kuue kuuga tõusid näiteks USA aktsiad keskmiselt eurodes mõõdetuna pea 8%, samal ajal kui Saksamaa, Hispaania ning Itaalia aktsiaturud kasvatasid investorite vara väärtust vastavalt 3%, 12,3% ja 14,5% võrra. Arenevate turgude staarid olid India ja Türgi, kus aktsiad kallinesid koguni neljandiku ning viiendiku võrra.

USA juhtimisel Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on haavata Venemaale oluliste majandussektorite tööd, minimiseerides samal ajal nende negatiivset mõju Euroopa majandustele. Siiamaani on sanktsioonidest täielikult puutumata jäänud Gazprom, mille gaasitarnetest paljud Euroopa riigid sõltuvuses on. Nii pole ka üllatav, et Gazpromi aktsia reageeris Venemaale kehtestatud karmimate sanktsioonide valguses 3% tõusuga.

Finantsturgude edasine käitumine sõltub kõige enam sellest, kas ja kui kiiresti õnnestub lahendada kriis Ukrainas. Putini viimase aja väljaütlemiste taustal on kahjuks kõige reaalsem stsenaarium, et Venemaa senist poliitikat ei muuda ning reageerib omapoolsete sanktsioonidega Euroopa ja USA firmadele. Viimastele ei suuda Venemaa majanduslikult palju haiget teha, sest USA kaubavahetus Venemaaga pole märkimisväärne. Küll võib aga Venemaa tegevus mõjuda USA aktsiaturgudele katalüsaatorina, mis investoreid riskide vähendamiseks kasumeid realiseerima suunavad. USA aktsiaturud ei ole enam odavad. Ettevõtete käibed ei taha kasvada ning analüütikute oodatud kasumiootuste täitmisele on tugevasti kaasa aidanud ettevõtete oma aktsiate tagasiostmine, mis on kunstlikult bilansse ilustada aidanud.

Euroopa majandused on Venemaa vastumeetmete suhtes märksa enam haavatavad ning mis võivad kogu euroala majanduse taas langusesse viia. See võib omakorda survestada Euroopa keskpanka rakendama stimuleerivaid rahapoliitilisi meetmeid oodatust varem ning suuremas mahus. Tõenäoliselt tooks see kaasa juba tükk aega oodatud euro kursi nõrgenemise eeskätt dollari ja mitme areneva riigi valuuta vastu. Intressid püsiksid Euroopas oodatust kauem rekordmadalatel tasemetel ning aktsiad oleksid jätkuvalt olematute tootlustega võlakirjadest atraktiivsemad. Kõik turud ei käituks aga enam sarnase mustri järgi ning Venemaaga lähemates kaubandussuhetes olevad riigid satuksid surve alla. Raskustesse võivad sattuda eeskätt mitmed Soome, Saksamaa, Inglismaa ja Austria firmad.

Venemaa-Ukraina konflikti mõju Aasia finantsturgudele on enam-vähem olematu. Hiina võib osutuda hoopis võitjaks, sest keskkonnas, kus enamik arenenud riike soovib Venemaale sanktsioone kehtestada, on Hiina pakkumas oma „abistavat“ kätt. Vene pangad, mis ei saa enam lääne kapitaliturgudelt laenu, võivad seda saada hiinlastelt. Viimased oskaksid seda aga kindlasti endale soodsas suunas tööle panna, nagu näitas ka hiljutine Gazpromi tehing hiinlastega.

Suurimaks kaotajaks on kujunemas Venemaa. IMF alandas hiljuti Venemaa selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,3% pealt 0,2% peale, juhtides tähelepanu kapitali üha kiiremale väljavoolule riigist. Venemaa keskpank tõstis 25. juulil ootamatult ja sel aastal juba kolmandat korda intressimäära, kuid seni pole see rubla usaldusväärsuse suurenemisele kaasa aidanud. Enim haiget saavad lihtsad Vene inimesed, kelle raha ostujõud kõrge inflatsiooni ja langeva rubla kursi taustal kiiresti alaneb. Siinkohal meenub mulle hiljuti loetud lugu ühest Vene perekonnast, kes oli sunnitud rubla kursi languse tõttu oma Itaalia puhkusereisi Bulgaaria oma vastu vahetama.

Venemaa aktsiaturg on arenevatest turgudest olnud sel aastal nõrgemate seas. Hinnatasemed on seal küll madalad, aga Venemaa kui kaubamärk on peale viimaseid Ukraina sündmuseid katki. Usaldus on kadunud ja selle taastamine võtab ilmselt aastaid. Venemaal on tõsine oht sattuda isolatsiooni, mis peletaks välisinvestorid sealt pikaks ajaks eemale. Ajalooliselt pole Venemaa probleemid hästi mõjunud ka tema naabritele, mistõttu nii Baltikumi kui ka Ida-Euroopa aktsiaturgudele ei terenda ees ilmselt just parimad ajad. Küll võivad aga tuult tiibadesse saada nafta ja ka kuld, kui poliitiline ebakindlus peaks süvenema.

Enamikule maailma aktsiaturgudele on viimased aastad olnud väga head. Osta tuleks aktsiaid siis, kui veri on tänavatel, ja müüa siis, kui fanfaarid helisevad. Keskpankade toel on meil olnud võimalus kuulata nii USA, Itaalia kui Jaapani stiilis fanfaarihelisid. Suurenenud poliitiline ebakindlus võib fanfaarihelina üsna kiiresti katkestada. Seetõttu on mõistlik osa kasumeid koju tuua, juhuks kui veri peaks jälle tänavatele jõudma.